Sisukord
Päevakomm
Postimees
22.05.2015
Eesti Dilbert Horoskoop Valitsus kiitis heaks maksumuudatused Palju õnne Kriitikute ja ehitajate kokkutulek Muuli maksis laevareisi söögiraha tagasi tagumine külg Kolmikliitlaste kolm kriisi Paljud juhid ületavad ristmikku punase tulega Austraalia üritab Eurovisioonil senist reitingut lüüa Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Male Arhitektid nõuavad ministeeriumihoonele konkurssi Mälumäng Kohus karistas Urbo Vaarmanni tingimisi vangistusega Majandus Pärnu linnapea: lennukite lammutamistehas tundub väärt mõte Majanduse lühiuudised Sakkov: lennukite lahtimonteerimise tehas loob palju töökohti Pärnu lennuväljast võib saada rahvusvaheline lennukite romula Välismaa Ilves lõpetas Saksa visiidi Hamburgis Hamburgi meer: enamikuga põgenikest pole mingeid probleeme Välismaa lühiuudised Euroopa Liit inventeerib idasuhteid Optimistlikud tulevikuennustajad Millega võluda ELi idapartnereid? Arvamus Arko Olesk: erinevus hoiab elus Juhtkiri: valitsuse sünnitunnistus - eelarvestrateegia Postimees 1925. aastal: Frunse nõuk. punaväest ja laevastikust. Ähvardus Eestile. Päeva karikatuur Henrik Roonemaa: üks kole arvutimäng Ivar Raig: Cameron teeb uue katse reformida euroliitu Jüri Vendik: Ukraina kui pettumus ja lootus Kultuur Täna algab Eesti heliloojate festival Eestlaste valgustid tegid läbimurde Hollywoodi löökfilmi Sport Spordi lühiuudised 22.05 Tänak sai testikatsel neljanda aja Kalevlastel finaalis kohutavad protsendid Peep Pahv: seletamatu ebaõiglus ja teenitud edu Rocki suur võimalus: eneseusk ja võitlejahing ei tohi ära kaduda Tallinn Luite selts võitleb Veerenni ülesõidu säilimise eest Tarbija Riiki meil pole, aga vähemasti on õlu Tartu Rocki lahutab meistritiitlist vaid üks võit Tartu sai 9,2 miljoni euro suuruse lisaeelarve Hea südamega südamearst Osaajaga lasteaiakoht tekitab küsimusi Aasta küla võõrustas tähtsat komisjoni Jussi Tapani Koski 80 Metsamehed tõmbavad südalinnas saed käima Saareelanikud pääsesid toidupakkide tellimisest Kõige enam tänatud arst: alla anda ei tohi, sest kõik on võimalik Mäng aias käis märja kapsapeaga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Arko Olesk: erinevus hoiab elus

2 min lugemist
Arko Olesk FOTO: SCANPIX

Selle nädala teadusuudiste valikus leiame intrigeeriva pealkirjaga artikli «Miks on vaja mehi?». Selgub, et see on küsimus, mille üle evolutsioonibioloogid on pikalt ja tõsiselt pead murdnud. Nüüd on nad saanud vastusele tubli sammu lähemale. (Ja kui te lõpuni lugeda raatsite, võib selguda, et see lugu pole mitte ainult teadusest, meestest ja naistest.)

Tõepoolest, kui vaadata liigi perspektiivist, milleks üldse on vaja kahte sugupoolt? Paljud ainuraksed, teiste seas paljud meie planeedi ühed edukamad asukad, paljunevad mittesuguliselt, näiteks lihtsalt pooldudes. Hulkraksete seas harrastatav seks on teatud vaatenurgast küsitava väärtusega tegevus – vaid pooled isenditest võivad sünnitada järeltulijaid. Milleks siis kulutada energiat ühele poolele kogu liigist, kelle roll sigitamisel on põgus ning kellest paljude liikide puhul pole seejärel järglaste kasvatamisel mingitki abi?

Bioloogid on ammu arvanud, et seda energiakulu korvav mehhanism on suguline valik. See Charles Darwini välja pakutud põhimõte on lihtne: isased konkureerivad omavahel emaste soosingu nimel, emased valivad nende seast välja teatud omaduste poolest parimad, kellega paarituvad.

See käitumine, selgitavad teadlased, filtreerib populatsioonist välja kehvemaid geenikombinatsioone ja lubab edasi kanduda soodsamatel. Ja see väärib kahe sugupoole pidamise kulu.

Ajakirjas Nature ilmus sel nädalal Inglismaa Norwichi teadlaste eestvedamisel tehtud uurimus, kus see kasu tõestati eksperimentaalselt. 2005. aastal alustasid nad pikaajalist eksperimenti punaste jahumardikatega, kus eri rühmade elu erines vaid selle võrra, mil määral oli suguline valik võimalik. Ühes rühmas oli 50 põlvkonna vältel alati üheksa isast ühe emase kohta, teises oli suhtarv viis ühele, kolmandas üheksa ühele emaste kasuks ning neljandas korraldasid teadlased sundabielusid, pannes putukapaarid ise kokku.

Eksperimendi teises osas uurisid teadlased nii tekkinud populatsioonide elujõulisust. Selleks sundisid nad putukad intsestile, paaritades õde-vendi, et tuleks esile populatsioonidesse kogunenud kahjulikud mutatsioonid. Neis rühmades, kus sugulise valiku surve ei olnud tugev, muutusid liinid sigimatuks ja surid välja keskmiselt kuue põlvkonna jooksul. Tugeva valiku rühmas oli keskmine aga üheksa sugupõlve ning mõni liin pidas vastu üle 20 generatsiooni.

Seega, väiksesse kogukonda sulgumine on hukutav. Vastupidavuse aluseks on tark valimisprotsess.

Bioloogilisi mehhanisme kultuurile üle kanda on alati ohtlik, enamasti kipuvad analoogiad vildakaks. Aga siiski, mõelgem, kus oleksime mõne inimpõlve pärast, kui #absurd-mutatsioonid ideede populatsiooni püsima jääksid.

Seotud lood
21.05.2015 23.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto