Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uued faktid Eurovisioonist

FOTO: AFP / Scanpix

Minu jaoks on Eurovisiooni lauluvõistlus olnud kergekaaluline ajaviide, mida on võimalik vaadata ainult nõnda, et keerad telekal hääle maha ja kuulad raadiost mõnda harivat ja õpetlikku saadet. Näiteks Vikerraadiost tulevad sel kellaajal «Ööülikool» ja «Aja jälg kivis» ning Klassikaraadiost «Ilmakaar» ja «Meditatsioon». 

Tellijale Tellijale

Eriti meeldiv on nimetatud saateid kuulata koos abikaasaga, sest minu abikaasa mõistab raadiost kostvaid muusikapalu ja ütelusi vaimukalt ning mõtteküllaselt kommenteerida, juhtides diskreetselt tähelepanu ilmses joobeseisundis viibivate saatejuhtide puudulikule diktsioonile ja kitsale silmaringile. Niisiis pole mul Eurovisiooni suhtes kunagi tekkinud mingeid küsimusi ega huvitavusi. 

Esimest korda imestasin, kui nägin ühes Kalamaja karaokebaaris EKRE esimeest Mart Helmet koos aseesimees Martin Helmega jorutamas Tanel Padari ja Dave Bentoni laulu «Everybody». Aga ka see ei pannud mind küsimusi esitama. Ilmselt oli tegemist juhusega, või vähemalt nii ma arvasin. Kui aga tulid teated Conchita Wursti ülistavast blogipostitusest, muutusin rahutuks. Veel rahutumaks muutusin, kui minu akna alt marssis mööda Lilla Brigaad, lauldes kõvasti ja valesti Kreisiraadio häbiväärset hümni «Leto Svet», mille esitamine on paljudes Euroopa riikides kriminaliseeritud.

22.05.2015 25.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto