Versioone rünnaku toimepanijate ja taustajõudude kohta hakkas kohe liikuma mitu. Muidugi osutatakse «rahvavabariigist» eelkõige Kiievi poole: et tapmise korraldanud ukrainlased. Selle teeb aga väheusutavaks juba asjaolu, et tegu polnud kaugeltki esimese atentaadikatsega Mozgovoile ning varem oli ta ise pidanud neid rünnakuid «katseks destabiliseerida olukorda» Luganskis. Briti väljaande The Independent ajakirjanik, kes Mozgovoiga suhtles nädalapäevad enne sõjamehe surma, kirjutas, et too rääkinud «korruptantide» tehtud ähvardustest.
Muud levima hakanud versioonid kõnelevad «kriminaalsest» jäljest, rivaliteedist Venemaa-meelsete «vabariikide» võimumeeste vahel ning isegi sellest, et Vene eriteenistustel olnud vaja selline tuntud mees likvideerida. Tõenäosus, et tapjate asjus saabuks mingi usaldusväärne selgus, on selle juhtumi puhul ilmselt väike.
Mozgovoi oli küllalt sõnakas mees, andis sageli intervjuusid, ent tema ilmselt kõige tuntum avaldus pärineb läinud sügisest, mil ta korraldas Luganski oblastis Altševskis avaliku «rahvakohtu» kahe vägistamises süüdistatud mehe üle. Kohtupingis olnuist mõisteti üks mahalaskmisele, teine lubati rindele saata, et ta seal «auga langeda saaks», ning saalis tõstsid inimesed selle poolt kätt (mis süüalustest tegelikult edasi sai, on ebaselge).
Protsessi käigus kõneles Mozgovoi kuulajaile muu hulgas, et sellised naisterahvad, kes veedavad aega kohvikutes, tuleb kinni võtta. «Patrullile saab antud eraldi käsk: kõik tüdrukud, kes istuvad kohvikutes, arreteerida. Kõik, ma ütlen! Siis vaatame, mis laulu te laulate. Kodus istu, pirukaid küpseta, tähista 8. märtsi,» õpetas sõjapealik. «Tahad olla aus ja pühendunud oma mehele – istu kodus ja õmble ristpistes välja.»
Hiljem seletas Mozgovoi küll raadiointervjuus, et ei mõelnud seda juttu nii sõna-sõnalt ning kedagi arreteerida ei ole kavas. «See oli kõigest katse suunata inimesi veidike mõtisklema moraalinormide üle,» ütles ta jaamale Govorit Moskva.
Igal juhul näitab seesuguste väärtuste nimel sõdinud Mozgovoi hukk, et vägivald oma erinevates vormides miilab Ida-Ukraina sõjapiirkonnas edasi, ning eks annab sellest tunnistust ka kahe Vene sõjaväelase hiljutine kinnivõtmine, kellega Novaja Gazetas äsja lugemisväärt usutlus ilmus. Minskist lubatud rahu on ikka veel unistus.