Kes meist ei tahaks olla õigel ajal õiges kohas? Nõukogude ajal käis osa kodanikke ringi, vähe ruumi võttev võrkkott taskus (kilekotid olid pigem defitsiit), sest kunagi polnud teada, mida kusagilt sai.
Paralleel kehtib ka hariduse valdkonnas. Mõistlik tundub õppida alasid, kus sissetulek näib garanteeritud. Veel kümmekond aastat tagasi oli Eesti kõrgkoolides suur tung ärijuhtimisse, õigusteadusse, suhtekorraldusse. Hoiatan värskeid koolilõpetajaid: tulevikus on kindel ainult ebamäärasus ning lollikindla ameti õppimise asemel on kujunemas palju olulisemaks teatud võtmeoskuste valdamine, olenemata erialast.
/nginx/o/2014/10/29/3470863t1hb72e.jpg)