Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Radikaalne reformiplaan pani alma materʼi kihisema

Tartu Ülikooli õppeprorektori Martin Halliku sõnul hakkab reformi järel õppekavade rahastamine sõltuma nende headusest. FOTO: Kristjan Teedema

Tartu Ülikooli õppeprorektori Martin Halliku vedamisel valminud õppekvaliteedi hindamise põhimõtted ajasid akadeemilised ringkonnad kihisema, ehkki professorid tunnistavad nagu alati, et midagi tuleks muuta.

Tellijale Tellijale

Muuta ju võiks, aga... koos on ikkagi sadu kõrgelt haritud ja suure egoga inimesi, kel igaühel oma arvamus. Reedel arutab Halliku ettepanekuid ülikooli akadeemiline otsustuskogu senat ja võib juba ette arvata, et tema välja töötatud hindamiskriteeriumid seal hõlpu ei saa. Seda teab suurepäraselt ka Hallik ise. «Mul ei ole vähimatki illusiooni, et see reformipakett sõpru juurde toob või populaarsemaks muudab,» tunnistas ta.

Lihtsustatult jagab Halliku mehhanism ülikooli 171 õppekava kolmeks: rahvuslikud ja kestlikud õppekavad, potentsiaaliga õppekavad ning reformitavad õppekavad. Reformimine tähendab, et õppekava on hinnatud nii kehvasti, et polegi teha palju muud kui liituda mõne teise õppekavaga või lõpetada üldse. Potentsiaaliga õppekavade puhul tuleb aga veel vaeva näha, et need järje peale saada.

26.05.2015 28.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto