Postimees 1933. aastal: Eesti allweelaewastikku ehitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurejooneline aktsioon riigi julgeoleku kindlustamiseks. Esimene allweelaew rahwa wabatahtlikkudest annetustest
Hiljuti kerkis eraalgatuse teel mõte asuda suurejoonelisele annetuste kogumisele Eestile allweelaewa ehitamiseks. Kuigi kulud, mida nõuaks meie kaitselaewastiku täiendamine selle moodsa relwaga, on suured, on leidnud tunnustust, et selle ohwri kandmine on tarwilik meie julgeolekule.
Mõtte tegelikuks üleswõtjaks oli eraisik, kindlustusseltsi ametnuk Frydeman Tallinnas, kes asus korjandusele ja leidis sooja wastukõla, saades esimese päewaga kokku 120 kr. Sellest julgustatult on asutud üleriikliku organisatsiooni loomisele, et läbi wiia suurejoonelist korjandust. Wastawa kawa on wälja töötanud kaitsewäe staabiülem kindral J. Tõrwand.
Kindral J. Tõrwandi kawast selgub, et allweelaewad ja kiirsõitjad torpeedomootorpaadid maksawad küll palju raha, kuid kui rahwas tahab tõsist tahet awaldada oleks wõimalik siiski kokku panna kr 1.500.000-1.800.000, millise summa eest saaks ühe allweelaewa. Eelarwe korras riik peaks leidma raha teise allweelaewa ja wähemalt 4 torpeedopaadi ehitamiseks.
Senine wastukõla tõendab, et kodanikud saawad aru algatuse tähtsusest meie riigi julgeoleku tagamisel. Et küsimust praktiliselt lahendada, on waja astuda asja juurde organiseeritult, kaasa tõmmates kõik rahwakihid. Kindral Tõrwand on koostanud kawa, mille järele rahwa poolt kokkupandawad summad moodustaks «allweelaewa sihtkapitali». 28.05.1933