Sisukord
Juhtkiri
Postimees
28.05.2015
Eesti Haarav loodusdokumentaal «Emajõe veemaailm» Postimees Kinos Palju õnne Der Spiegel: Eesti kvoot on 9896 Eesti lühiuudised Eesti suplusvesi osutus Euroopa silmis halvaks Eesti peaks vastu võtma 1064 pagulast Tallinn ehitab esindushoonetesse kolm invalifti Male Cirque du Soleil annab Tallinnas kuus etendust Eesti lühiuudised Esikülg 28.05 Otsingugrupiga ühines sadu uusi inimesi Presidendi vastuvõttu kaunistanud kujud müüdi oksjonil Dilbert Tagakülg Horoskoop Kommentaarid Majandus Estonian Air uuendas juhtkonda ja hangib odavamaid lennukeid Majanduse lühiuudised Äkki vene turistid siiski tulevad Välismaa Der Spiegel: Eesti kvoot on 9896 Eesti peaks vastu võtma 1064 pagulast Kommentaarid Soomes jagati ministrikohad ära Belgias seiskus elektrikatkestuse tõttu õhuliiklus Mitu euroliidu riiki on kvootide vastu Arvamus Postimees 1933. aastal: Eesti allweelaewastikku ehitama Andres Herkel: Meie reliikvia on vabadus Jüri Vendik: Uued «rahva reeturid» Tiiu Kuurme: Kaitstud lapsepõlv Päeva karikatuur Juhtkiri: 1064 broneeringut Eestisse Jaanus Piirsalu: rikas metseen, välismaa agent Mürakarude 5000: kümme parimat koomuskit Kultuur Draamafestivalil näeb auhinnatud lavastusi Pekingi ooperistaar on tänavalgi kuulus Sajanditevanune kunst Vihase, ent kahvatu poltergeisti teine tulemine Sport Vassiljev: hetkeseisuga sõidab Täht koondisega Rootsi FIFA sattus tähtsa päeva eel kriisi Kullamäe: tahan näha klubi ambitsiooni liikuda edasi Tallinn Luite elanikud asuvad kõigi vahenditega oma koduteed kaitsma Tallinna lühiuudised Tarbija Kompostida saab ka korteri köögis Vermikompostris muutub toit paari kuuga mullaks Tartu Tartu raad uuris vana masuudiraudteed Kunstnikele pakub huvi maalida ka eluruumi Nõo poiss ehitas lõbusa velomobiili Uues koolimajas käivad sisetööd Emajõgi – Tartu suurim promenaad Andres Liinat: milline on järgmiste meistrikarikate hind? Algas Tartu-Märja teelõigu remont Karlovat kunstis jäädvustab raamat Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: 1064 broneeringut Eestisse

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Euroopa Komisjon avalikustas eile ELi liikmesriikidele tehtava ettepaneku võtta kahe aasta jooksul vastu 40 000 pagulast, kes on pärit Süüriast ja Eritreast ning asuvad praegu Itaalias ja Kreekas. Ettepaneku järgi langeks Eesti osaks nende ümberpaigutamisel 738 pagulast.

Viidatud põgenikud oleksid lisaks komisjoni varasemale pakkumisele asustada ümber praegu väljaspool Euroopat asuvaid pagulasi, kellele on põgeniku staatuse omistanud ÜRO. Neist oleks Eesti osa Brüsseli ettepaneku kohaselt 326 inimest. Kokku kahe skeemi järgi oleks Eestisse saabumas seega 1064 põgenikku.

Eesti valitsuse liikmete, kuid ka opositsiooni poolt eile antud hinnangud komisjoni ettepanekule leidsid, et üle 1000 pagulase Eestisse paigutamine ei ole lähiajal realistlik. Siseminister Hanno Pevkur kinnitas, et antud soovitus on ebaproportsionaalne võrreldes Eesti osaga ELi rahvaarvust ja majandusest, ning et nii suurt hulka inimesi ei ole Eesti võimeline praegu vastu võtma.

On muidugi selge, et praegu Eestis sellise põgenikehulga saabumiseks ettevalmistusi tehtud ei ole. Puudub vastav arv majutuskohti ning vajalike teenuste pakkumine ei ole piisavalt korraldatud (kuigi mingis osas saaks seda teha kolmas sektor).

Samas on ka selge, et eelkõige Vahemere-äärset Lõuna-Euroopat tabanud põgenikelaine on tõsine väljakutse ning Eesti ei saa pagulasküsimuse lahendamisest kõrvale jääda. Eestil tuleb jõukohaselt panustada. Pole kahtlust, et teatud arvu pagulasi peame ka meie vastu võtma, ning me saame sellega hakkama. Mitu põgenikku lõpuks meile tuleb, on Eesti ja Euroopa Komisjoni vaheliste kõneluste teema.

Solidaarsuse näitamine Eestile jõukohase hulga pagulaste vastuvõtmisega on õige ja vajalik. Samasugust solidaarsust ootame ning oleme ka saanud ise teistelt riikidelt. Hulk Euroopa riike on näiteks panustanud oma lennukite ja õhuväelastega Eesti õhuruumi valvamisse. Kui meie vajaksime abi põgenikelaine puhul, mille võiks idapiiril kaasa tuua mõni Venemaal toimunud halb sündmus, siis eeldame samuti, et meid ei jäetaks üksinda humanitaarkatastroofiga tegelema.

Samas tuleb arvesse võtta ka Eesti väiksust ja tegelikku võimekust. Tulevikku silmas pidades ei ole ka Brüsseli vaatenurgast kohane laduda Eesti kraesse sellist ülesannet, mis tekitaks siinses ühiskonnas trotsi ja võimendaks hirme pagulaste endi suhtes. Nii nagu Euroopas enamasti juhtub, saab tegelik lahendus olema selline, millega kõigil osapooltel on võimalik nõustuda ja edasi elada.

On hea, et pagulaste ümberpaigutamise ja ümberasustamise finantsiline pool saab ELi eelarvest selget toetust, iga praegu Itaalias ja Kreekas asuva inimese kohta näiteks 6000 eurot. Seega ei jäeta kulusid üksnes liikmesriikide kanda.

Seotud lood
27.05.2015 29.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto