Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Estonian Air uuendas juhtkonda ja hangib odavamaid lennukeid

Estonian Airi lennuk Embraer 170. FOTO: Toomas Huik

Estonian Air sai juhtkonda kaks uut juhatuse liiget ning otsib odavamaid lennukeid peagi Finnairile tagasi minevate lennukitootja Embraer lennukite asemele.

Meie rahvuslik lennufirma otsib uusi raudlinde, ent neid leida pole lihtne. Enne kui Euroopa Komisjon on langetanud otsuse riigiabi kohta, pole Estonian Air just ihaldusväärne partner. «See väljendub lennuki hinnas ja riskimarginaalis,» tõdes Estonian Airi kommertsjuht Indrek Raudveer.

Lennufirmal on käimas läbirääkimised, et saada 76-kohaliste Embraerite asemele 72-kohalised Bombardierʼd. Nende ülalpidamine on soodsam. «Praegused lennukid on selgelt liiga kallid,» möönis Randveer. Kindlat kokkulepet veel pole.

Tegevuse jätkumiseks otsib Estonian Air koostööpartnereid piiri tagant. Märtsis loodud Estonian Airi tütarfirma Nordic Flyways on teinud lühiajalise lepinguga lende näiteks NextJetile ja Finnairile. Pikaaegsete lepingute sõlmimist takistab esialgu ikka veel õhus olev riigiabi küsimus. Lisaks on töös ka muud projektid. See kõik peaks tagama, et ka tulevikus lähevad Tallinnast otselennud.

Randveere sõnul tehakse seda kõike selleks, et lennufirma võiks jätkusuutlikult edasi tegutseda ja lõpuks kasumisse jõuda. «Senisel moel edasi töötada ei saa,» ütles Randveer. Firma on hakanud klientidele senisest enam pakkuma pisikesi lisamugavusi: võimalus osta kindel istekoht, hotellide ja autorendi broneerimine.

Ent abi oleks sellestki, kui riik rohkem aitaks. «Riik võiks kasutada Estonian Airi suuremal määral,» rääkis Randveer. Kuigi Estonian Air ei lenda igale poole, on võimalik ümber istuda näiteks Stockholmis, Kopenhaagenis või Amsterdamis.

Estonian Airi kommertsjuht selgitas, et uuel finantsjuhil Kaidi Merilol on lennufirmas pikaaegsem kogemus ja seega on ta asjadega hästi kursis. Uus käitusjuht Anton Õnnik võtab aga üle osa ülesandeid, millega seni on tegelenud tegevjuht Jan Palmér.

«Palméril oli liiga palju peal,» selgitas Randveer. Õnniku ülesanded saavad olema näiteks tegevuse planeerimine ja projektide elluviimine.

27.05.2015 29.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto