Erkki Koort: tegu on üksikjuhtumiga

Erkki Koort FOTO: Liis Treimann

Eestis ei toimu kohalike elanike isikuandmete lauskogumist ja edastamist Ühendriikide andmebaasidele, vaid tegu on üksikjuhtumitega, ütles siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort kirjalikus usutluses Postimehele.

Miks andsite te 2013. aasta sügisel allkirja kokkuleppele USA valitsusega, et SDU võib siin tegutseda?

Saatkonna turvalisuse tagamine on vastavalt Viini konventsioonile asukohariigi ülesanne. Kuna saatkonnal ei ole asukohariigis tegutsemiseks teatud pädevusi, saab turvalisust tagada ainult koostöös asukohariigi ja selle seadustega.

Kui kaua enne kokkuleppe sõlmimist oli USA saatkond Eestis SDU-operatsioone teinud? Kes Eestis selleks loa andis?

Need pole operatsioonid, vaid rünnaku ennetamine saatkonna vastu, mis vastavalt kokkuleppele tähendab eelkõige vaatlust.

Kas SDU teostatav varjatud jälgimine ja Eesti kodanike isikuandmeid sisaldavate raportite USAsse saatmine on teie hinnangul seaduslik?

Küsimus jätab tegevustest vale mulje. Igasuguse info vahetamiseks peab olema õiguslik alus ning põhjus. Mingit lausalist ja kontrollimatut isikuandmete edastamist toimuda ei tohi. Ka sätestab kokkulepe kahepoolse, mitte ühesuunalise infovahetuse. Lisaks on oluline see, et tegemist ei ole varjatud jälgimise üksusega, vaid osaga saatkonna valvest.

Kas Eesti riigi otsus aidata kaasa oma kodanike andmete kogumisele globaalsesse andmebaasi SIMAS on teie meelest eetiline?

Küsimuse püstitus on ekslik, Eesti ei ole lubanud andmete lauskogumist ega valimatut edastamist. Infot vahetatakse konkreetsete intsidentide kohta, milles osaleb konkreetne inimene.

Miks ja millisel alusel jagab Eesti politsei meie kodanike isikuandmeid USA saatkonnaga niipea, kui neilt taotlus tuleb?

Riigiasutused jagavad kolmandate osapooltega teavet rangelt seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Diplomaatilise esinduse vastu toime pandava rünnaku kahtlus või oht inimese elule või tervisele on kahtlemata piisav põhjus andmete vahetamiseks. Küsimus jätab mulje, nagu loovutaks Eesti riigiasutused kõik oma andmed esimesel küsimisel. See ei ole kindlasti nii.

Kas näete vajadust teha muutusi või võiks saatkond samal moel jätkata?

Kuna suur osa infost on saanud avalikuks või sattunud kolmandate osapoolte kätte, tuleb kindlasti süsteem üle vaadata. Töökorraldus ei ole aga siseministeeriumi rida.

Seotud lood
28.05.2015 30.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto