Sisukord
Arvamus
Postimees
30.05.2015
Eesti Tagakülg Palju õnne Eesti lühiuudised Jälitamiseks memorandumist ei piisa Võidukas tundmatu Salajase üksuse tööjuhend Juht selgub fotofinišis Male USA vaatlusüksus võis kuritarvitada Eesti usaldust Oskustöölised lähevad välismaale leiba teenima Mida arvate sellest, et salajane üksus teid jälgib? Ennustamatu: Mikser ja Ossinovski ühel pulgal Mehed tõstsid pead Dilbert Kommentaarid Horoskoop Ministrid Toompea seinal Välismaa Võidukas tundmatu Põgenike taustast lähemalt: mis toimub Eritreas ja Süürias? Arvamus Hent Kalmo essee: kasvuvaba tulevik? Postimees 1933. aastal: Eesti kalurid said Soome piirivalvelt peksa Päeva karikatuur Evelyn Kaldoja: halb homovärk Juhtkiri: nuhkimisskandaali hallid varjundid Ene Pajula: Mammi ja vihakõne Arko Olesk: kääridega kaksikheeliksi kallal Kultuur Kriminaalne teadus Luulehetk – hetk luules Pettunud armastajad Lapimaal Holograaf. Mats Traadi Solveigi laul NÄDALA PLAAT. Kabuli golfiklubi Sport Blatter valiti tagasi Kangertile neljas koht Mariel Gregor: kui peatreener on möku ehk treeneri enesekindlus kandub üle mängijatele Spordi lühiuudised Imelikud rattad ilmestavad rattarallit Tallinn Ministrid Toompea seinal Tarbija Ettevõtted otsivad endale suveabilisi AK Peeter Langovitsi tagasivaade: esimesed VISA pangakaardid NÄDALA PLAAT. Kabuli golfiklubi Kuulsused tõstavad kinnisvara hinda Hent Kalmo essee: kasvuvaba tulevik? Viimane veerg Akadeemia otsib superstaari Aruanne valijale Arko Olesk: kääridega kaksikheeliksi kallal Ene Ergma: mõtteid Eesti kõrghariduse arengust Me ei alistunud ainsagi pauguta Palun andestage meile! Arter Horoskoop Juba esmaspäevast on Kanal 2 eetris «Suvereporter» Arter soovitab Eestimaine moemärk Cannes'i punasel vaibal Väikesed pagulased Nancy Himma: kui midagi väga soovid, tekivad võimalused iseenesest Suvehõnguline grillieine murul Lase rõõm tuppa Plaadikooki saab ka ilma munata teha Gert Kullamäe, tavaline eesti vend Säti soeng ühele küljele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Evelyn Kaldoja: halb homovärk

2 min lugemist
Evelyn Kaldoja FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Mõistmaks, miks naised on poliitilistel kohtadel ikka veel selges vähemuses riikides, kus nad võivad juba ammu meestega võrdselt valimas käia ja kandideerida, tasub Uppsala ülikooli politoloog Elin Bjarnegårdi teooria kohaselt mõelda ka meestele. Väide, et kui naised võimu juurde pääsevad, mehed ainult võidavad, pole just sajaprotsendiliselt aus, leiab ta raamatus «Sugu, mitteformaalsed institutsioonid ja poliitiline värbamine».

Loomulikult oleks õiglane sooline esindatus see, kui meeste-naiste tasakaal parlamendis ja valitsuses jääks umbes 50:50 kanti. Ilmselgelt ei soojendaks aga niisugune muudatus umbes 26-27 riigikogulase ja kuue ministri südant.

Bjarnegård ei soovita kvoote, vaid väidab, et ausas demokraatlike reeglitega mängus kasvaks sooline võrdsus üsna automaatselt. Tema väidet toetavad teised uuringud, mis näitavad, et demokraatlikus süsteemis lähtub valija ennekõike maailmavaatest ning võrdsetel tingimustel kandideerivate meeste ja naiste valituks osutumise tõenäosus on suhteliselt sama. Õhtumaa inimest huvitab poliitiku sugu umbes sama vähe kui arsti oma.

Nii Bjarnegård kui mitmed teised uuringud osutavad naiste poliitikasse jõudmise peamise komistuskivina parteidele. Erakonnad ei lase naisi valimisnimekirjades headele kohtadele ega suure võidulootusega ringkondadesse. Eriti parteid, kel vaated tagasihoidlikumad. Kui kohti on napilt, lükatakse soolise tasakaalu ideaal abstraktsesse tulevikku ja katsutakse pisku «poiste» vahel õiglaselt jagada.

Bjarnegård pakub selgituseks välja termini «homosotsiaalne kapital». Kuigi sõnad kõlavad sarnaselt, pole see seotud homoseksuaalsusega. Homosotsiaalsus tähistab seda, kui inimesed tegutsevad vaid endaga samast soost inimeste seltskonnas. Homosotsiaalsed organisatsioonid on näiteks üliõpilaskorporatsioonid, spordivõistkonnad jne. Nii homosotsiaalsus kui selle tulemusel tekkiv homosotsiaalne kapital – samasooliste suhtlusvõrgustik – on suuresti normaalne nähtus.

Mürgiseks muutub homosotsiaalne kapital aga olukordades, kus inimesed püüavad oma tulevikku kindlustada võimalikult omasugustega ringkäendussuhteid luues. Bjarnegård on skeptiline väite osas, justkui oleksid naised vähem korruptsioonialtid. Ta usub, et pigem on neil lihtsalt vähem võimalust korrumpeeruda, sest homosotsiaalset kapitali leidub praegu veel rohkem meeste seas.

Loomulikult pole mingi unistus, et koos naiste sotsiaalmajandusliku positsiooni järjekindla paranemisega hakkavad vohama ka nende homosotsiaalsed käendusvõrgustikud. Küll aga võiks tõesti nii mehed kui naised võita sellest, kui kaoks kurja juur: parteid roogiksid oma süsteemidest välja võimalused kollaste kilekottide ja kaluribussidega toimetamiseks ning valitsekski demokraatlik võimaluste võrdsus, mis mõnikord toob edu mehele, mõnikord naisele.

Seotud lood
29.05.2015 01.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto