Juhtkiri: nuhkimisskandaali hallid varjundid

USA nuhkimisskandaal. FOTO: Urmas Nemvalts

Eilses juhtkirjas sedastas Postimees, et avalikkusel on õigus tunda huvi, kas kriteeriumid, mille alusel Tallinna südalinnas liikuvaid inimesi kahtlasteks peetakse, nende isikuandmeid töödeldakse ja seeläbi andmebaase koostatakse, on ikka proportsionaalsed.

Teisisõnu, konkreetselt, kas Ameerika Ühendriikide Tallinna saatkonna turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed (ehk valveüksuse tegevus) vastavad ikka Eesti seadustele ega riiva Eesti kodanike põhivabadusi.

Pärast eile antud ametlikke selgitusi võime öelda, et Eesti avalikkusel on põhjust mainitud meetmete proportsionaalsuses tõsiselt kahelda. Postimehe andmetel on viimase aastaga valminud 65 raportit Tallinnas USA saatkonna lähistel liikunud kahtlastest isikutest. Siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti hinnangul pole see suur hulk. Hästi, kuid avalik arvamus võib sagedusse rohkem kui üks selline raport nädalas siiski teisiti suhtuda.

7. oktoobril 2013. aastal allkirjastatud riikidevahelises kokkuleppes Eesti ja USA vahel öeldakse muu hulgas: «Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna valveüksuse eesmärk on üksnes vaatlustegevuse kaudu tagada Suursaatkonna ja teiste saatkonna objektide ning Ameerika Ühendriikide diplomaatiliste esindajate kaitse ning turvalisus.» Rõhutame üle – üksnes vaatlustegevuse kaudu. Ometi on kõnealuse jälgimisüksuse (Surveillance Detection Unit, SDU) käsutuses lisaks binoklitele ja pikksilmadele ka salvestav foto- ja videotehnika.

Demokraatliku õigusriigi kodanik tahab olla veendunud, et selliste üksuste tegevust kontrollitakse. Parlamentaarses Eestis tähendab see ka parlamentaarset järelevalvet. Pole kahtlust, et riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile annab SDU tegevus rohkesti uurimisainest. Ning loomulikult ka valitsuskabinetile. Kui koostöömemorandumi sõlmimisest 2013. aastal olid toonane pea- ja siseminister teadlikud, siis praegu ametis olevad ministrid lugesid selle olemasolu kohta ajalehest.

Küsimusi on praeguses kaasuses endiselt rohkem kui läbipaistvaid vastuseid. Ehk on pärast esmaspäeval aset leidvat valitsuse julgeolekukomisjoni koosolekut ka täidesaatva võimu esindajad avalikkuse teavitamiseks senisest paremini informeeritud, mida välisriigi saatkond oma turvalisuse tagamiseks on ette võtnud.

Loomulikult pole põhjust arvata, et saatkonna turvalisuse tagamiseks loodud jälgimisüksus on tegutsenud õiguslikus mõttes täielikus pimeduses, kuid halle varjundeid informatsiooni vahetamise osas, mis puudutab Eesti kodanikke andmeid, on praegu avalikuks saanud asjaolude valguses enam kui piisavalt.

Seotud lood
29.05.2015 01.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto