Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (17) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kuus õlut või neli õlut – selles on küsimus

5 min lugemist
Katrin Männaste FOTO: TNS Emor

Kui palju Eesti inimesed joovad? TNS Emori uuringueksperdid Aivar Voog ja Katrin Männaste selgitavad, kust tulevad erinevad – kord ehmatavad, kord leebemad – arvud, kui palju tegelikult juuakse ning kas rohkem tarbitakse kanget või lahjat alkoholi.

Tellijale

Kas eestimaalane tuleb reede õhtul koju, kotis kuus õlut, või on õllepudeleid siiski neli? Piltlik kujund, kuid küsimus on põhimõtteline – sest teisel puhul joob eestimaalane tegelikult kolmandiku võrra vähem. Erinevad andmed alkoholi tarbimise kohta tekitavad segadust ja erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Kui palju me siis ikkagi tegelikult joome?

Seoses koalitsiooni tegevusprogrammile vastavate maksumuudatustega, mis hõlmavad muuhulgas ka alkoholiaktsiisi tõusu, on Eesti elanike alkoholitarbimise teema olnud viimasel paaril kuul üsna teravalt päevakorral. Sellekohaseid arvamusartikleid lugedes ning esitatud statistikat uurides ilmneb, et meie alkoholitarbimise ulatusest ja tarbitud kogustest rääkides opereeritakse üsna erinevate ja kohati ka päris vasturääkivate näitajatega ning kahjuks esineb ka väärtõlgendamist. Kord räägitakse, et Eesti elanik tarbivat 10 liitrit, siis 12 liitrit või üle 15 liitri puhast alkoholi (100%) inimese kohta aastas. Kõikumine on väga-väga suur.

Et teema on kuum, joonistuvad lisaks sageli tahtmatule andmete väärtõlgendamisele välja erinevad huvigrupid, kes valivad argumenteerides esitatavat infot, lähtudes enda tegevusele soodsast vaatenurgast. Nii on näiteks selgelt vastandunud kange ja lahja alkoholi tootjad, kes sooviksid peamise probleemina ühiskonna jaoks näidata just nii-öelda vastasleeri toodete tarbimist. Tõepoolest, väga täpne alkoholi tarbimist kajastav statistika puudub kardetavasti nii Eesti, Euroopa (eriti Lõuna-Euroopa kohta) ja muu maailma alkoholitarbimise kohta, kuid olemasolevate andmete mitteasjakohane tõlgendamine suurendab segadust veelgi.

Millised andmed on üldse olemas?

Kõigepealt n-ö avaldatud andmeallikaid alkoholi tarbimise kohta, mida on mitmeid: sellekohaseid uudiseid avaldavad tarbijauuringuid läbi viivad ning turuülevaateid koostavad uuringufirmad, samuti koostavad alkoholi tarbimise ülevaateid oma aruannetes erinevad organisatsioonid, nt WHO, OECD, ÜRO. Tarbimisharjumusi on riigiti võrdlevalt uurinud Euroopa Komisjon.

Samas WHO, OECD jt organisatsioonid ise sellekohaseid uuringuid ei tee, nt WHO kogub info oma andmebaasi kokku riikide vastavatelt instantsidelt, kes esitavad riigisiseselt läbi viidud (riigiasutuste koostatud või uuringufirmadelt tellitud) uuringute tulemused.

Lisaks saab alkoholi tarbimist elaniku kohta esitada mitmel moel. Enam levinud esitusviisid on:

  1. sisemaise tarbimise jagamine kogu elanikkonna arvuga (imikutest vanuriteni), saades nii tarbimise ühe inimese kohta (per capita consumption). Eesti puhul on see suurusjärgus 10 liitrit puhast alkoholi aastas;
  2. sisemaise tarbimise jagamine 15-aastase ja vanema elanikkonnaga (mis üleilmsete organisatsioonide mõistes on täisealine elanikkond, kuigi Euroopas on ametlik alkoholi tarbimise piirvanus peaaegu kõikjal kõrgem), saades tarbimise täisealise elanikkonna kohta (consumption per adult population). Eestis tähendaks see ca 12 liitri absoluutalkoholi tarbimist;
  3. jagades sisemaise tarbimise alkoholitarbijatega, saades tarbimise ühe alkoholitarbija kohta (consumption per drinker). Absoluutalkoholi tarbimiskogus alkoholitarbija kohta on Eestis kas üle 13 liitri või isegi üle 16 liitri sõltuvalt sellest, kuidas defineeritakse alkoholitarbijat.

Usalda, aga kontrolli

Just erinevad võimalikud esitusviisid ja nende segiajamine on käibele toonud mitmeid erinevaid alkoholi tarbimise edetabeleid, kus mõnede puhul paistab Eesti üsna keskmine ja igati euroopalik riik olevat, kuid teiste arvud näitavad meid kui keskmisest oluliselt alkoholilembesemat rahvast.

19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto