Sisukord
Arvamus
Postimees
02.06.2015
Eesti Mälumäng Partei nimeks saab Isamaa? Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Raske õnnetuse põhjustas krooniline roolijoodik Igapäevasest rongisõidust sai kannatuste rada Eesti lühiuudised Tagakülg Täna algab Pihkvas kohtupidamine Kohvri üle Lastekaitsepäeval jagati tunnustust ja kinke Elron: meil ei olnud suuremat rongi liinile saata Reinsalu: oma toolist ma kinni ei hoia Ameerika vanemakoolitus osutus Eesti jaoks sobivaks Palts soovitab «poistel» tõmbuda tagaplaanile Majandus Noor ettevõtja toob oma mentori Eestisse Majanduse lühiuudised Disneyst on saanud Hollywoodi rahamasin Välismaa Vaidlus takistab USA luure tööd Cameron jonni ei jäta Välismaa lühiuudised Arvamus Jaak Jõerüüt: IRL kahe juhikandidaadiga mäekõrguste probleemide ees Rein Taagepera: nahk ja keel Urmas Sutrop: Reformierakonna liikmeskonnast Juhtkiri: Mis on pildil valesti? Jevgenia Värä: ilma eelarvamusteta Postimees 1928. aastal: segadus ülemistes sfäärides Kuus õlut või neli õlut – selles on küsimus Kultuur Hirmuga elades ei ole nüanssideks aega Sport Šarapova langes välja Spordi lühiuudised Rock loodab osaleda uues tugevas eurosarjas Koondis vajab kvaliteetseid mänge ja lisaraha Füüsilise ettevalmistuse treener: Venno on teinud suure arengu Euroopa jalgpallijuhid jätkavad mässu FIFA vastu Tallinn Puud vigastasid trolliliini ja pargis istunud naist Nõmmel varastati väligrill Tarbija Android uueneb mitmest küljest Tartu Lihaturg lõi haljendama linnapea eestvõttel Tänavaaugus ratta lõhkunu jäi valurahata Teadlased uurisid Tartumaa laste allergiaid Rannahooaeg algas Tartus päikeseliselt Võimlejad kogunevad suurele peole Vaba elu vee peal polegi mõeldamatu: igaüks võib kesklinna jõele kolida Kutsehariduskeskus peab taaskasutuslaata Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kuus õlut või neli õlut – selles on küsimus

5 min lugemist
Katrin Männaste FOTO: TNS Emor

Kui palju Eesti inimesed joovad? TNS Emori uuringueksperdid Aivar Voog ja Katrin Männaste selgitavad, kust tulevad erinevad – kord ehmatavad, kord leebemad – arvud, kui palju tegelikult juuakse ning kas rohkem tarbitakse kanget või lahjat alkoholi.

Tellijale

Kas eestimaalane tuleb reede õhtul koju, kotis kuus õlut, või on õllepudeleid siiski neli? Piltlik kujund, kuid küsimus on põhimõtteline – sest teisel puhul joob eestimaalane tegelikult kolmandiku võrra vähem. Erinevad andmed alkoholi tarbimise kohta tekitavad segadust ja erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Kui palju me siis ikkagi tegelikult joome?

Seoses koalitsiooni tegevusprogrammile vastavate maksumuudatustega, mis hõlmavad muuhulgas ka alkoholiaktsiisi tõusu, on Eesti elanike alkoholitarbimise teema olnud viimasel paaril kuul üsna teravalt päevakorral. Sellekohaseid arvamusartikleid lugedes ning esitatud statistikat uurides ilmneb, et meie alkoholitarbimise ulatusest ja tarbitud kogustest rääkides opereeritakse üsna erinevate ja kohati ka päris vasturääkivate näitajatega ning kahjuks esineb ka väärtõlgendamist. Kord räägitakse, et Eesti elanik tarbivat 10 liitrit, siis 12 liitrit või üle 15 liitri puhast alkoholi (100%) inimese kohta aastas. Kõikumine on väga-väga suur.

Et teema on kuum, joonistuvad lisaks sageli tahtmatule andmete väärtõlgendamisele välja erinevad huvigrupid, kes valivad argumenteerides esitatavat infot, lähtudes enda tegevusele soodsast vaatenurgast. Nii on näiteks selgelt vastandunud kange ja lahja alkoholi tootjad, kes sooviksid peamise probleemina ühiskonna jaoks näidata just nii-öelda vastasleeri toodete tarbimist. Tõepoolest, väga täpne alkoholi tarbimist kajastav statistika puudub kardetavasti nii Eesti, Euroopa (eriti Lõuna-Euroopa kohta) ja muu maailma alkoholitarbimise kohta, kuid olemasolevate andmete mitteasjakohane tõlgendamine suurendab segadust veelgi.

Millised andmed on üldse olemas?

Kõigepealt n-ö avaldatud andmeallikaid alkoholi tarbimise kohta, mida on mitmeid: sellekohaseid uudiseid avaldavad tarbijauuringuid läbi viivad ning turuülevaateid koostavad uuringufirmad, samuti koostavad alkoholi tarbimise ülevaateid oma aruannetes erinevad organisatsioonid, nt WHO, OECD, ÜRO. Tarbimisharjumusi on riigiti võrdlevalt uurinud Euroopa Komisjon.

Samas WHO, OECD jt organisatsioonid ise sellekohaseid uuringuid ei tee, nt WHO kogub info oma andmebaasi kokku riikide vastavatelt instantsidelt, kes esitavad riigisiseselt läbi viidud (riigiasutuste koostatud või uuringufirmadelt tellitud) uuringute tulemused.

Lisaks saab alkoholi tarbimist elaniku kohta esitada mitmel moel. Enam levinud esitusviisid on:

  1. sisemaise tarbimise jagamine kogu elanikkonna arvuga (imikutest vanuriteni), saades nii tarbimise ühe inimese kohta (per capita consumption). Eesti puhul on see suurusjärgus 10 liitrit puhast alkoholi aastas;
  2. sisemaise tarbimise jagamine 15-aastase ja vanema elanikkonnaga (mis üleilmsete organisatsioonide mõistes on täisealine elanikkond, kuigi Euroopas on ametlik alkoholi tarbimise piirvanus peaaegu kõikjal kõrgem), saades tarbimise täisealise elanikkonna kohta (consumption per adult population). Eestis tähendaks see ca 12 liitri absoluutalkoholi tarbimist;
  3. jagades sisemaise tarbimise alkoholitarbijatega, saades tarbimise ühe alkoholitarbija kohta (consumption per drinker). Absoluutalkoholi tarbimiskogus alkoholitarbija kohta on Eestis kas üle 13 liitri või isegi üle 16 liitri sõltuvalt sellest, kuidas defineeritakse alkoholitarbijat.

Usalda, aga kontrolli

Just erinevad võimalikud esitusviisid ja nende segiajamine on käibele toonud mitmeid erinevaid alkoholi tarbimise edetabeleid, kus mõnede puhul paistab Eesti üsna keskmine ja igati euroopalik riik olevat, kuid teiste arvud näitavad meid kui keskmisest oluliselt alkoholilembesemat rahvast.

01.06.2015 03.06.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto