Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1928. aastal: segadus ülemistes sfäärides

Ilmastikuga ei näi enam nagu asjad korras olevat. Enne pühi kippus kuumus liiale, pühade ajal valas vett kui oa-varrest ja eile tuli kohati juba lund. Kes suvepuhkusele läksid 1. juunil, ei või päikesevannide võtmisega mitte just väga kiidelda.

Millest tuleb niisugune segadus ülemistes sfäärides? Tartu ülikooli met. obs. seletab kõike seda kõrgerõhkkonna liikumisega. Kõrgerõhkkond, mis Gröönimaa poolt tuli, on mõnda päeva püsinud Põhja-Skandinaavias ja ulatus eile isegi Lõuna-Skandinaaviasse ja Soome. Sealt on pärit meiegi külm.

Madalrõhkkond omakorda on püsinud pikemalt Venemaal, keskkoht Lõuna-Venemaal. Mõlemi rõhkkonna (kõrge ja madala) lähedus üksteisele tekitab aga tuult. Seda saime eile tublisti tunda. Liibavis oli tuule kiirus 9 palli, Pärnus 7, mujal vähem. Õieti tähendab see juba keskmist tormi. Eriti kõva oli tuul Soome lahe suus.

Teatavaks troostiks on, et rõhkkondade vahe suur ei ole ja sellepärast temperatuur päris alla minna ei saa. Eile tuli Tallinnas siiski juba natuke lund, Tartus ainult lumelörtsi. Suuremaid sademeid ei ole oodata.

Praegune seisukord ei ole igatahes veel kriitiline, kuigi soojad ja päikeseküllased ilmad mõneks päevaks puuduvad. Ja kerge lumi praegusel ajal öeldakse põllule rohkem olevat kui kott kunstväetist. 2.06.1928

01.06.2015 03.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto