Sisukord
Juhtkiri
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Mis on pildil valesti?

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti 2014.–2020. aasta transpordi arengukava  esikaanefotol, mida igaüks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt imetleda saab, on meie uued reisirongid, millega toimetab raudsetel rööbastel riigifirma Elron. Üllitise sisust selgub, et see pole juhuslikult valitud klantspilt kenast porgandivärvi veeremist. Jutt pole ainult «uuest tasemest» alates aastast 2014, vaid põhimõtteline – Eestis on reisirongidele lähiaastail ette nähtud vägagi selge kaalukas roll.

Kuid paneme siinkohal kõrvale teise, sageli korduva pildi ajakirjandusest: needsamad «porgandid», viimse võimaluseni reisijaid täis tuubitud. Mingi ime läbi mahub kuhugi mõni jalgratas… Need kaks pilti moodustavad vastuolulise terviku. Üht tuntud avalikku kõnet parafraseerides – midagi on sel suurel pildil päris kindlasti valesti.

Kaunisõnaline transpordi arengukava ütleb, et «ühistransport peab muutuma loomulikuks osaks inimeste liikumisvajaduste rahuldamisel» ja et «kiire rongiliiklus on peamine viis, kuidas vähendada Eesti-siseseid aegruumilisi vahemaid». Ja see pole ainus selline paber – täpselt sama sõnumit edastab üleriigiline planeering «Eesti 2030+».

Ühest küljest on meil niisiis uued, kiiresti ja vaikselt liikuvad reisirongid. Tõotatud kvaliteetne teenus tähendab aga tegelikult sageli sulaselget meelehärmi. Riik tahab, et inimesed kasutaksid aina enam ühistransporti, ja inimesed hääletavadki jalgadega selle poolt, aga kaua sa talud seda kilukarbitunnet või lausa perroonile maha jäämist? Kas see ongi see «atraktiivsus» ja «mugav liikumisvõimalus», nagu lubab arengukava?

Arengukavas lubatakse, et seni reisirongiliiklusse tehtud investeeringute mõju ning uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust analüüsitakse. Kui reisijaid tuleb juurde, siis graafikuid tihendatakse ning võimalik on lausa laienemine uutel suundadel, näiteks Riisipere-Haapsalu. Igapäevast tööd tegev Elron seevastu peab tunnistama, et olemasoleva rongipargi juures saab sõitjate soovile vastu tulles osale reisidele rohkem vaguneid liikuma panna ainult teiste reiside arvel.

Palju on räägitud sellest, et pikematel rongireisidel võiksid olla mugavamad istmed ning neis võiks pakkuda ka toitlustust. Elron läks paar nädalat tagasi ministeeriumi kavaga muretseda Tallinna-Tartu ekspressliinide teenindamiseks lisaronge ning vabanevaid koosseise kasutada teistel liinidel. Hinnanguline maksumus – 30 miljonit eurot.

Vahemaad pole Eestis pikad ning kohvi ja pirukata saab ehk ka edaspidi hakkama, kuid investeeringut mingil kujul tuleb riigil tõsiselt kaaluda. Süvenev veelahe lubaduste ja tegelikkuse vahel kahjustab praegu riigi mainet ning pärsib hoiakute kujundamist otsustamaks kokkuvõttes säästvama transpordiliigi kasuks.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto