Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peeter Koppel: 33 aastat eksimusi

Peeter Koppel FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Maailmas on vähe kindlaid asju. Surm. Maksud. See, et kiirelt «lendu tõusnud» majandusnäitajad või varade hinnad leiavad tee tagasi oma (ajaloolise) keskmise trendi juurde. Ja kindlasti see, et kohe, kui intressimäärad oma langustrendis väikese jõnksu ülespoole teevad, ilmub välja suur hulk välimuse järgi pika kogemusega härrasmehi, kes hakkavad kindlas kõneviisis rääkima sellest, kuidas intressimäärad kohe-kohe tõsisemalt tõusma hakkavad.

Tellijale Tellijale

See reaktsioon on olnud kombeks juba viimased enam kui 30 aastat. Ekslikult. Viimane hiljutine jõnks ülespoole arenenud riikide riigivõlakirjade tootlustes käivitas taas sama harjumuspärase stsenaariumi: finantsmeedia oli täis häid põhjendusi, miks intressikeskkond kohe muutub. Miks see oluline on?

Kõrgemad intressid tooksid praegusest selgelt erineva (investeerimis)keskkonna. Ometigi on minul suhteliselt raske selle mõttekäiguga kaasa minna. Ja seda vaatamata sellele, et nullilähedane Saksamaa kümneaastase riigivõlakirja tootlus on miski, mille nägemine ekraanil sundis korralikult silmi pühkima. Ja kui sellest veel ei piisanud, siis vajus Hispaania kümneaastaste võlakirjade tootlus allapoole USA sama pikkadest võlakirjadest. Ei tasu unustada, et Hispaania makromajandus on miski, millega tutvumine asendab edukalt õudusfilmide vaatamist. Ja nüüd laenavad nad hirmodavalt? See ei saa ju ometi tõsi olla? See ei saa ju ometi nii jääda?

02.06.2015 04.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto