R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kreeka ei maksnud IMFile

Marge Tubalkain
Kreeka ei maksnud IMFile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kreeka peaminister Alexis Tsipras (vasakul) käis kolmapäeval Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri jutul, et kaubelda Kreekale soodsamaid tingimusi.
Kreeka peaminister Alexis Tsipras (vasakul) käis kolmapäeval Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri jutul, et kaubelda Kreekale soodsamaid tingimusi. Foto: Reuters/ScanPix

Reedel ei teinud Kreeka ära 305 miljoni eurot suurust makset Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF). See on esimene juunikuu neljast tagasimaksest.

Tagasimaksega viibimisest teatas Kreeka neljapäeva õhtul, ent siseminister Nikos Voutsis oli ohule viidanud juba varem. Mai lõpus ütles ta Kreeka telekanalile Mega, et Kreekal ei ole enam raha, mida maksta.

Kreeka kasutas makse tegematajätmiseks IMFi loodud võimalust lisaaega saada, kinnitas Kreeka valitsusallikas AFP-le. Nimelt ei too esimese maksega hilinemine kaasa tagajärgi. Võimalik on ka kõik juunikuu neli makset, kokku 1,6 miljardit eurot, tasuda korraga 30. juunil.

IMF väljendas usku, et see nii ka sünnib. «Kreeka võimud teatasid neljapäeval, et nad kavatsevad liita neli juunimakset ning teha ülekande 30. juuniks,» vahendas BNS IMFi pressiesindaja Gerry Rice’i sõnu.

Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis on korduvalt viidanud, et avaliku sektori palkade maksmine on IMFile maksmisest olulisem. IMFi maksega võrdväärne summa peakski minema palkadeks.

Kreeka vasakpoolses võimuparteis Syrizas kasvavad pinged. Erakonna liige, Kreeka asesotsiaalkindlustusminister Dimitris Stratoulis sõnas reedel, et võimatu pole erakorraliste valimiste väljakuulutamine.

«Laenuandjad soovivad raskeid meetmeid. Nad ei ole loobunud valitsuselt välja pressimast... Võib-olla on vaja teistsuguseid lahendusi, valimisi,» sõnas ta. Kuigi on ebaselge, kas tegu on terve erakonna seisukohaga, näitab see siiski võimalust, et Syriza otsib võlausaldajate tingimustega nõustumise asemel muid lahendusi.

37 protsenti kreeklasi soovib erakorralisi valimisi, näitas Kreeka uudistekanali Newsit tellitud arvamusküsitlus.

Mitmed valitsuse liikmed süüdistasid reedel võlausaldajaid keeruka olukorra pärast. «Valitsus ei tagane lubadustest, mille oleme Kreeka inimestele andnud. Las võlausaldajad võtavad vastutuse,» sõnas tervishoiuminister Panagiotis Kourouplis telejaamale Antenna reedel.

Makse viibimise põhjus on Kreeka ja tema võlausaldajate läbirääkimiste keeruline kulg. Kokkuleppe korral saab Kreeka teise abipaketi viimase, 7,2 miljardi euro suuruse väljamakse, ent võlausaldajad nõuavad riigilt reforme. Kumbki pool ei ole nõus järele andma. Juuni alguses teatas Kreeka vasakpoolsesse erakonda Syriza kuuluv peaminister Alexis Tsipras, et neil on koos uus, järeleandlikum reformiplaan. Samal ajal olid enda plaaniga valmis saanud ka võlausaldajad.

Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem sõnas 2. juunil Bloombergile, et osapooled on endiselt kaugel kokkuleppest ning leebumist pole oodata. «Ei ole õige mõelda, et me kohtume poolel teel,» märkis Dijsselbloem.

Tsipras ütles samal päeval, et nad esitasid võlausaldajatele realistliku reformikava, mis ühtlasi tüürib riigi välja majandussurutisest ja vaesuskriisist.

Pisut alla poole ehk 45 protsenti kreeklastest on kokkuleppe poolt. Samal ajal aga on kolmveerand eurotsooni jäämise poolt. Peaminister lubas olukorda rahvale selgitada reedeõhtuses kõnes.

Kreeka tagasimaksed

  • 5. juuni 305 miljonit eurot
  • 12. juuni 312 miljonit eurot
  • 16. juunil 573 miljonit eurot
  • 19. juunil 343 miljonit eurot
  • Kokku juunis 1,6 miljardit eurot
Märksõnad
Tagasi üles