Sisukord
Arvamus
Tänane leht
09.06.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Teletorni õnnetuse põhjustas instruktorite eksimus Esikülg 8. juuni Valitsus kujundab põgenike suhtes seisukoha Eesti lühiuudised Tsahkna otsib IRLile uut peasekretäri Kohvri süüasi naaseb Moskvasse Piinlik lugu riigi autopargiga Põlevkivi võib idavirumaalased haigeks teha Tallinnas hukkus tulekahjus kolm inimest Moskva tippekspert: NATO ja Venemaa kõnnivad Baltimaades ohtlikul pinnal Mihkelson: Lukjanov pole NATO-Vene aluslepet hoolikalt lugenud Majandus Majanduse lühiuudised Alampalga kõnelustel kokkuleppele ei jõutud Väikelinnade ettevõtted jäävad elektrita Välismaa Moskva tippekspert: NATO ja Venemaa kõnnivad Baltimaades ohtlikul pinnal Uuring: Rootsis avalduvad radikaalse islami varjuküljed (1) G7 on valmis karmistama sanktsioone Venemaa vastu Sotsiaaldemokraatide immigratsioonipoliitika Erdoğani parteil läheb valitsuse moodustamine keeruliseks Mihkelson: Lukjanov pole NATO-Vene aluslepet hoolikalt lugenud Välismaa lühiuudised Esimesed moslemid tulid Rootsi Eestist ja Soomest Arvamus Leon Jankelevitsh: apteekritele rohkem tähelepanu Erik Puura: põlevkivitööstuse mõjusid on uuritud vähe Vambola Paavo: ühistransporti viib edasi kvaliteet Juhtkiri: riik rendib uusi autosid parklatesse seisma? Postimees 1929. aastal: Venemaal puudub liha ja leib Aarne Seppel: 100-protsendiline digitaalne kirjaoskus Päeva karikatuur Kultuur Poeetiline üldistus ajast ja ootustest Sport Suvised välistreenerid toovad korvpalli uut hingamist Spordi lühiuudised Maailma parim pikamaajooksja Mo Farah on alaliidu uurimise all Tallinn Tallinnas levib eriti nakkav viirus Teletorni õnnetuse põhjustas instruktorite eksimus Tallinnas kaob kohati soe vesi Uus e-õpilaspilet lubab ka bussi Tarbija Asjade internet tungib tõepoolest kõikjale Tartu Kasemetsa kallistajad vs. kinnisvarakuningad Hooldekodu rajajad kohtasid Supilinnas vastuseisu Kajakamamma ähvardab möödujaid Hõivajad kolisid teise Tõnissoni majja Pimedas näib portsjon suurem ja jutt on julgem Kunstitudengid näitavad võimet hakkama saada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1929. aastal: Venemaal puudub liha ja leib

2 min lugemist

«Vossische Zeitungi» Moskva kaastööline Wilm Stein kirjeldab Venemaa olusid ja nõukogude Vene valitsuse poliitikat:

Moskva ajalehtede toimetustesse tulevad sagedasti kirjad, milles küsitakse, kuidas on lood liha ja leivaga ja mispärast toiduaineid üldse vähe saada? Põllumajanduse rahvakomissari vastus kõigile neile murelikkudele küsim. pole mitte kõige paljutõotavam. Leiva eest hoolitsetakse, kuid seda peab kokku hoidma. Kasakstanis on palju karja. Seda võiks nüüd lihaks teha. Kartulid on külma ja haiguste tõttu kannatanud. Uusi tagavarasid ei saa ettenähtud määral juure muretseda. Aiavilja jaoks puuduvad head hoiukohad, mille tõttu suured tagavarad tihti hävinevad. Nõudmine või järele on suurenenud ja seda ei saa igal pool ühevõrdselt täita. Munade sissevedu on küll suurenenud, kuid sellest hoolimata tuleb sügisel puudus kätte. Nii ei või põllumajanduse komissariaat mingisuguse asja kohta ütelda, et seda külluses oleks.

Sel ajal, kui leiba, jahu, suhkrut, seepi ainult tscheki järele saab ja kus liha, piima ja petrooleumi ootel sabad tekivad, kus toiduküsimus nii töölise kui ametniku mõtted tumestab, peeti Moskvas üleriikline nõukogude kongress. Konverentsil vaieldi mitu päeva, kuid keegi ei puudutanud poole sõnagagi igapäevaste söögiainete puudust.

See tõsiasi ei näita mitte «rohelise laua» eluvõõrust. Nõukogude ametnikke võib bürokraatlikkudeks nimetada, kuid nad tunnevad rahva igapäevast elu põhjalikult. Kui nad pinevate päevaküsimuste arutamise asemel tuleviku plaane sepitsesid, siis sündis see erakonna diktatuuri mõjul. Erakond nõuab sõnakuulmist pimedast peast ja kõva korda. Nii oli möödunud kongressil tähtsamaks vaidlusaineks viie aasta majanduselu kava − «pjatiletka». /…/

Praegusel silmapilgul on «pjatiletka» vastuvõtmisel peamiselt poliitiline tähtsus. Tema vastuvõtmine erakonna konverentsil sulges opositsiooni suu ja kõrvaldab mitmeks aastaks vaidlused majandusprogrammi ja majanduspoliitika kohta.

Kõige olulisem on aga see, et terve propagandaaparaat ja ajakirjandus, erakond ja valitsus on kibedasti ametis, et «pjatiletkat» sel leivakaartide ja sabade ajajärgul masside lööksõnaks teha.

Diktaatorliku ja absoluutse valitsuse abinõud rahutute inimmasside rahustamiseks on alati samad olnud. Selle propaganda mõte on, et Stalini Venemaa mitte fantastiliste juhustega paremuse poole ei püüa. Ei populariseerita sõda ei Inglis- ega Poolamaaga. Massi mobiliseeritakse sisepoliitilisteks ülesanneteks, mille juures neile ideaale silme ette seatakse.

Mitte «pjatiletka» ise, vaid viis, kuidas seda populariseeritakse ja uue revolutsiooni perioodi loosungina propageeritakse, on praegu kõige tähtsam asjaolu. See näitab, et «revolutsiooni arendamisel» Kremli peremeeste arvates positiivne ja ülesehitav siht peab olema. Välispoliitika püüab rahulikkude suhete kaudu tingimusi luua millel «pjatiletka» elab või sureb.

PM 09.06.1929

Seotud lood
08.06.2015 10.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto