Sisukord
Päevakomm
Postimees
22.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (4) Eesti Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (9) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (4) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aarne Seppel: 100-protsendiline digitaalne kirjaoskus

2 min lugemist
Aarne Seppel FOTO: Erik Prozes

Eestis on IKT-sektoris pidevalt inimesi puudu. Täpse defitsiidi suurus on vaieldav, aga üheselt räägivad nii erialaliitude kui ka ettevõtjate esindajad kümnetest tuhandetest inimesestest. Ei saa ütelda, et üldse midagi ei tehta: ülikoolid ehitavad-plaanivad IT-õppekeskuseid ja jõudumööda tuuakse välismaalt tööjõudu.

See on tore ja vajalik, aga kindlasti mitte piisav. Kõrgkooli minnes valib IT eriala noor, kes on selleks tõuke saanud juba varem. Näiteks gümnaasiumis, põhikoolis või hoopis kooli kõrvalt huviringist. See ei juhtu enamasti iseenesest.

Tänapäeva noored on 24/7 online. Nad orienteeruvad teenustes, sotsiaalvõrgustikes ja mängudes paremini kui ükski neljakümneaastane. Selline on elu. Aga ega see ei tähenda veel, et nad mõistaksid, kuidas veeb töötab või miks mõni veebileht avaneda ei taha. Samamoodi ei teata üldiselt, mis auto kapoti all toimub.

Mulle tundub, et liiga tihti eeldatakse, et noored saavad digitaalse maailmaga iseenesest hakkama. Ei saa. Digitaalne maailm on palju enamat kui Facebook, Instagram ja Snapchat. Täpselt samamoodi nagu koolis õpitakse eri kujundite pindala arvutama, peab koolis õppima ka mõistlikku salasõna valima, internetist infot otsima, leitud infosse kriitiliselt suhtuma, aga ka digiallkirja andma. Enesekaitse on üha vähem rusikatega vehkimine ja aina enam teadmine, millist e-kirja tasub avada, millist mitte, ja milleks on vaja tarkavara uuendada.

Ometigi on 2015. aastal Eestis koole, kus õpib näiteks kolm paralleeli, aga arvutiklassi jaoks ruumi ei ole. Tekstidokumendi koostamist ja e-kirja saatmist näitab õpetaja enda arvutist läbi projektori seinale. Teisalt on ka koole, kus arvuti kasutamist eraldi ei õpetata – arvuti kasutamine on lihtsalt igapäevasesse õppetöösse loomuliku osana integreeritud. Algklassides programmeerimishuvi tekitamine on muidugi klass omaette.

Ettevõtjate mure tööjõupuuduse pärast on mõistetav, aga mitte see ei ole peamine valukoht. E-riigis hakkamasaamine tundub endiselt olevat väga suures osas entusiastide mure. Lisaks elementaarsele arvutioskusele peaks noortele õpetama ka e-riigi toimimist ja miks ka mitte koodikirjutamise aluseid.

Riiklikus õppekavas on sees termin «digipädevus», mis ühelt poolt sisaldab nagu kõike, aga samas ei midagi konkreetset. Sellele reaalne tähenduse andmine on praegu iga kooli enda otsustada. Ka «sisse-välja» nupu vajutamine on käsitatav digipädevusena, aga kas sellest piisab?

Muidugi on väga palju inimesi, kes on hakkama saanud ise õppides ja katsetades. Küllap saavad paljud noored hakkama praegugi, aga ikkagi on üsna mõistetamatu, miks näiteks kõrgkoolis õpetatakse tekstiredaktoris reavahe määramist ja sisukorra loomist. Samas kui vihikute joonimise mõttetut oskust saab juba esimesest klassist peale lihvida.

Digitaalse kirjaoskuse õpetamise ääretult ebaühtlane tase loob nii eelduse väga erinevate stardipositsioonide tekkeks pärast gümnaasiumi kui ka süvendab IKT-sektori ahastust üha süveneva tööjõupuuduse üle. Seda enam, et IKT on väga palju enamat kui ainult koodi kirjutamine.

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto