Sisukord
Välismaa
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (3) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri (3) Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (45) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid (1) Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja (1) Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? (2) Herman Kelomees: linnainimeste maaelu (1) Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist (2) Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs (7) Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu (4) Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! (1) Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid (1) Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime (8) Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta (2) Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik (1) Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku

Esimesed moslemid tulid Rootsi Eestist ja Soomest

2 min lugemist

Rootsi moslemite hulgas on esindatud kõik islamiriigid, isegi kui mõne puhul neist ei ole sisserännanute arv märkimisväärne. 

Esimesed moslemid, türgi keelt rääkivad tatarlased, saabusid Rootsi Teise maailmasõja ajal Eestist ja Soomest. Suurem sisseränne algas 1960ndate tööjõubuumi ajal. 1970. aastatel järgnesid neile perekondade taasühinemise programmi raames pereliikmed. Pärast 1979. aastat saabus riiki pagulasi Iraagi-Iraani sõjakoldest.

Kui veel 1970ndatel oli suurem osa immigrante pärit Soomest ja Lõuna-Euroopast, siis nüüdseks on selgelt enim islamimaadest pärit sisserännanuid.

1980. aastate lõpus tuli suurem osa sisserännanutest valdavalt Iraanist, Liibanonist, Türgist, Tšiilist ja Poolast, 1990. aastatel tulid sõjapõgenikud enamasti Bosniast, Kosovost, Makedooniast ja Serbiast.

2014. aastal taotlesid enim asüüli Süüriast ja Eritreast pärit inimesed, vastavalt 30 000 ja 10-12 000, ilma kodakondsuseta asüülitaotlejaid oli natuke alla kümne tuhande.

Enamik kõigist sisserännanutest on Rootsis elanud vähemalt kümme aastat ja umbes 40% neist üle 20 aasta. Vahemikus 19802013 väljastas Rootsi ligi 1,8 miljonit elamisluba, neist 1,1 miljonit on välja antud pärast 2000. aastat. 1970. aastatel oli väljaspool Rootsit sündinute osakaal 6,7%, kuid 2014. aastal oli elanikke, kes on sündinud või kelle vanemad on sündinud väljaspool elukohariiki, üle 20%.

Rootsi moslemid elavad põhiliselt Stockholmis, Göteborgis ja Malmös ning nad on väga kirju etnilise ja kultuurilise taustaga.

Nende sotsioloogiline uurimine on raskendatud, kuna uurijad ei ole üheselt kokku leppinud, kas defineerida moslemina vaid praktiseerivaid usklikke või peaks vaatlema ka mittepraktiseerivaid isikuid, kelle jaoks on islam osa juurte juurde kuuluvast kultuurist. Teine raskendav põhjus on Rootsi isikuandmete seadus, mis keelab igasuguse tundliku info – nagu usuline kuuluvus või seksuaalne orientatsioon – kogumise.

Islamikriitiline väljaanne Dispatch International pakkus 2013. aastal Rootsi moslemite koguarvuks 574 000 hinge. Eri islamikogudustesse kuulub ametlikult umbes 110 000 inimest. 2007. aasta andmete põhjal on Rootsi moslemitest 75% mittepraktiseerivad, 22% praktiseerivad ja 3% radikaalsed. 

Radikaalseteks muslimiteks saab muuhulgas hinnata neid usklikke, kes nõustuvad vägivalla kasutamisega islami elustiili kaitsmisel ja juurutamisel. See ei tähenda vägivalla tegelikku kasutamist. Enamasti eelistavad nad vägivallatuid meetodeid.

Rootsi Kaitsepolitsei hindas 2010. aastal riigile ohtlike moslemite ehk potentsiaalsete terroristide arvuks ligi 200 isikut ehk vaid 0,03 protsenti riigis elavatest moslemitest. Need 200 on ka pideva jälgimise all.

2015. mai seisuga on aga niinimetatud Islamiriigi ridadesse sõdima suundunud juba 300 – 500 islamisti.

Seotud lood
    20.02.2020 21.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto