Sisukord
Välismaa
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (1) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (8) Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (8) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (2) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (2) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (11) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (11) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (2) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sotsiaaldemokraatide immigratsioonipoliitika

1 min lugemist

Sotsiaaldemokraadid on olnud kõige võimsam jõud Rootsi poliitikas ja juhtinud 1932. aastast saadik valitsust ühtekokku 65 aastat ning nende juhtimisel on Rootsi poliitika keskseks ideeks saanud multikulturalism.

Sotsiaaldemokraatliku valitsemise pikaajalise tulemusena ei ole multikulturalismist ja poliitilisest korrektsusest läbi imbunud mitte üksnes vasakparteid, vaid ka kõik ülejäänud parteid peale paremäärmuslike Rootsi Demokraatide.

Rootsi kultuur oli rahvuskultuur kuni 1960. aastateni, kui hakkasid levima suured immigratsioonilained. Lahke immigratsioonipoliitika uksed avas kuulus sotsiaaldemokraadist peaminister Olof Palme ning pani sellega aluse pöördumatutele muutustele Rootsi ühiskonnas. Rootsis on multikulturalismist saanud poliitika alus, seevastu näiteks Prantsusmaal, kus on samuti palju sisserännanuid, püütakse neid hoopis assimileerida. Tulemuseks on olnud näiteks kitsarinnaline religioossete sümbolite keelustamise poliitika.

Sotsiaaldemokraatide valitsus lõi 1967. aastal töögrupi immigratsiooniküsimuste käsitlemiseks, selles osales ka näiteks ametiühingute katusorganisatsioon. Programm andis sisserännanutele olulise usu- ja kultuurivabaduse. Kaotati külalistöölise roll ja neist said püsivad täisväärtuslikud palgatöölised.

Tööjõupuuduses vaevlev Rootsi oli toona õnnelik, et sai kohe rakendatava tööjõu ega pidanud tegelema sisserännanute harimise ja koolitamisega. Ilma nende otsusteta poleks ilmselt majanduslikku edu saavutatud.

Sotsiaaldemokraadid ei ole seotud ainult multikulturalismi ja selle tagajärjel soositud immigratsioonipoliitikaga. Massilise sisserände tulemusena, seda eriti just islamimaadest, on neil märkimisväärne seos ka Rootsi islamistidega. Pooldatakse muslimite õigust rajada riigis oma institutsioone ja toetada rahaliselt ka islamil põhinevat haridust. Nõnda luuakse aga ka soodsam keskkond islamismi levikuks.

Multikulturalismi silmis on ei ole  mitmekesisusele vastanduv ideoloogia hea. See põrkub rahvuslikult meelestatud roostlastega, kes peavad rootsi kultuuri unikaalseks ning leiavad, et multikulturalism kui poliitiline ideoloogia on selle ainulaadsuse hävitanud.

Seotud lood
    21.02.2020 22.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto