Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Põlevkivi võib idavirumaalased haigeks teha

Värske uuring näitab, et Ida-Virumaa elanike tervislik seisund on mitme näitaja poolest halvem kui mujal Eestis ning selle üheks põhuseks võib olla põlevkivi kaevandamine.

«Samas pole mõju ulatust võimalik täpselt määrata, kuna vaadeldud piirkonnas on tegemist komplekssete probleemidega,» täpsustas terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova. Terviseameti koordineerimisel valminud uuringu eesmärk oli välja selgitada konkreetselt põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud elanikkonna tervisele.

Uuringust selgus, et idavirulased on oma keskkonna ja tervise pärast väga mures. Täiskasvanute seas läbiviidud küsitlusest ilmnes, et enam kui 10 protsenti elanikest peab õhusaastet talumatult häirivaks ning pooled vastanutest näevad selles suurt ohtu nii enda kui ka oma pere ja lähedaste tervisele. Veerand uuringus osalenuist tunnevad tihti õhus ebameeldivat lõhna ning pea pooled vastanuist kasutavad joogiks kas pudeli- või keedetud vett.

Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaal sündinud lapse oodatav eluiga pea viis aastat lühem kui Tartus või Tallinnas sündinud lapsel. Antud projekti käigus uuriti ka enam kui 1000 koolilapse hingamisfunktsioone Ida- ja Lääne-Virumaal. Võrreldes tulemusi Tartumaa laste analoogse uuringu tulemustega, selgus, et Ida-Virumaal on astma ja allergilise nohu levimus oluliselt suurem. Igal neljandal lapsel oli kõrgenenud hingamisteede põletiku marker, mis on oluline astma ja selle riski tunnus.

Piirkonnas, kus välisõhus esineb enam benseeni, fenoole või formaldehüüdi, on elanikel suurem risk hingelduse ja pikaajalise köha tekkeks ning südamehaiguste, sealhulgas südameinfarkti, esinemiseks. Läbiviidud vähiregistri uuringus (vaadeldud periood 1992-2009) ilmnes, et Ida-Virumaa põlevkivisektoriga otseselt seotud omavalitsusüksustes on suurem haigestumus kopsuvähki kui muudes Eesti piirkondades keskmiselt.

Joogivee uuringu tulemused näitasid, et ühisveevärgi vesi vastab nii mikrobioloogiliste kui ka keemiliste näitajate osas joogivee kvaliteedinõuetele ning on pideva järelevalve all.

Küll võivad põlevkivitööstuse reostusained aga ohustada individuaalsete puurkaevude ja salvkaevude joogivett, sest suur osa erakaevudest toituvad pinnase- ja madalamatest põhjaveekihtidest, mis on reostuse ees kaitsetud. Samas võib suurema ohuna välja tuua erakaevude mikrobioloogilise reostuse, mis ei ole seotud põlevkivitööstusega.

«Uuring kinnitas, et meil tuleb veelgi enam tähelepanu pöörata idavirumaalaste terviseprobleemidele, mis tulenevad nii keskkonna saastatusest kui ka psühhosotsiaalsest keskkonnast ja negatiivsest tervisekäitumisest,» ütles Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru, kes analüüsi juhtis. «Teisalt on muidugi selge, et sotsiaalmajanduslikust seisukohast on põlevkivisektor piirkonnale hädavajalik,» lisas Orru. (BNS)

08.06.2015 10.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto