Lisaks tõi Österman oma magistritöös etnoloogiaprofessori Karl-Olov Arnstbergi ja ajakirjanik Gunnar Sandelini faktiraamatule «Sisseränne ja pimenemine» viidates välja, milline on sellise domineerivalt moslemi taustaga ahela kaudne mõju. Mõned näited:
• Valitsuse raport aastast 2013 näitab, et just immigrandi taustaga õpilastel on suured raskused koolis edasijõudmisega. Etniliste rootslaste seas oli gümnaasiumihariduse osakaal 90%, immigrantide puhul 44%.
• SOM-instituudi 2012. aasta küsitluse kohaselt arvas 64% rootslastest, et Rootsi meedia ei räägi immigrantidega seotud ühiskondlike probleemide kohta tõtt.
• Rootsi maakonnad ja vallad arvestavad asjaoluga, et vähemalt 70% tänastest põgenikest jäävadki töötuks ning seega abirahadest sõltuvaks.
• Valdavalt moslemitest immigrantidega asustatud eeslinnade omapäraks on, et pea pool tööealisest elanikkonnast ei tööta. 1990. aastal oli Rootsis kolm sellist eeslinna. 2006. aastaks 156.
• Immigrant, kes elab kogu elu abiraha peal, läheb Rootsi riigile maksma 14 miljonit SEKi (1,49 miljonit eurot). 18 000 immigrandi puhul (võttes 2/3 27 000st Somaalia immigrandist) teeb see 250 miljardit SEKi (27 miljardit eurot).
«Kui see, mis Rootsis siiamaani toimunud on, jätkub, siis tunneli lõpus valgust ei paista. Rootslaste poolt on olnud siiani väga hoolitsev ja mõistev suhtumine, kuid tegelikult peaks rohkem vastutust panema immigrantide õlgadele. Oluline ei ole ainult võimaluste loomise pool, vaid ka järelevalve tegemine, et vaadata, kuidas integratsioon sujub,» sõnas Österman. «Ühesõnaga, inimestega peab tegelema.»
Östermani hinnangul on Rootsi puhul samuti väga vajalik vaba diskussioon. «Uuringu põhjal võib järeldada, et mida kauem Rootsi poliitiline, kultuuriline ja intellektuaalne eliit immigratsiooni, moslemite, islami ja islamismiga seotud probleemidest ei räägi, seda vähem on tõenäoline, et nad suudavad täna juba niigi kaugele arenenud probleemide edasist paisumist ära hoida,» järeldas ta oma magistritöös.