Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: TTÜ kuratoorium! Lõpetage piinlik jant

Tehnikaülikooli rektori valimisest on tehtud juba piinlik PR-farss. Kui TTÜ kuratooriumi esimees Sandor Liive oma senist liini otsustavalt ei muuda, siis võib see osalisi alandav ning TTÜ mainet kahjustav etendus kesta veel mitu nädalat.

Sealjuures ei pruugi Jaak Aaviksood toetavad TTÜ kuratooriumi liikmed eesotsas ettevõtja Toomas Lumani ja  Sandor Liivega ikkagi saada oma tahtmist ning rektori valimist tuleb otsast alata.

Nimelt peaks järgmisel nädalal kogunema 41-liikmeline TTÜ nõukogu, millel on õigus kahekolmandikulise häälteenamusega panna rektori valimisele veto. Kui ka vetot ei tule, peab ometi seesama 11-liikmeline kuratoorium rektori kahekolmandikulise häälteenamusega ehk vähemalt kaheksa poolthäälega ametisse kinnitama. Kui aga neli kuratooriumi liiget jäävad endale kindlaks, tuleb kokku vaid seitse poolthäält. Sellega oleks kogu senine protsess nullitud. Ainult osaliste maine on rohkem või vähem kannatada saanud.

Eriti kummaline on kuratooriumi hääletussedelite ekspertiisi saatmine, selgitamaks välja, kas kuratooriumi hääletuse viimase vooru hääletustulemus – kaheksa poolt ja kolm vastu – on õigesti fikseeritud. Vandeadvokaat Jaanus Tehver kirjutas oma analüüsis (EPL 09.06), et «kohtuekspertiis antud olukorra lahendusena on täiesti ebaadekvaatne» ning esitas argumendid, miks ta nii leiab. «Paratamatult jääb mulje, et kohtuekspertiis selles asjas ei ole enamat PR-trikist, kus püütakse luua näivust kõigi asjaolude igakülgsest kontrollimisest, aga tegelik tahe probleemi lahendada puudub,» kirjutas Tehver.

Isegi kui kõik ekspertiisi ja valimisprotseduuri tehnilised ja sisulised küsitavused kõrvale jätta ning kujutleda, et sedelitelt proove võttes saadakse absoluutselt tõsikindel vastus, kes kuidas hääletas, on see siiski tähenärijalik tegevus. Parimal juhul annaks see võimaluse uuteks piinlikeks süüdistusteks teemal «kes valetab». Sisuliselt pole kuigi tähtis, kas mõni neljast kuratooriumi liikmest, kes ütleb, et hääletas vastu, tegi kas või kogemata risti kohta, kuhu ta poleks tahtnud. Eelseisvale ametisse kinnitamise hääletusele mõeldes loeb see, et neli kuratooriumi liiget on avalikult väljendanud, et nende tahe oli hääletada vastu. Väidetavalt oli ka kuratooriumi istungil toimunud jutuajamistest selgelt aru saada, millisel seisukohal keegi on. Kahekolmandikulise häälteenamuse nõude sisuline mõte on siiski see, et valitakse kandidaat, keda tõepoolest toetab suurem osa.

TTÜ seaduse seletuskirjast loeme, et suurel määral väljastpoolt ülikooli kutsutud ja lugupeetud liikmetega kuratooriumi rolli suurendamise mõte oli siduda ülikooli paremini riigi ja ühiskonna eesmärkidega. Nüüd tuleks kuratooriumil ja selle esimehel võtta eesmärgiks leida viisakas ja sisuline osalisi lepitav lahendus ning lõpetada PR-etendused.

10.06.2015 12.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto