Sisukord
AK
Postimees
13.06.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tõeline proovikivi Palju õnne Kuumad Eesti poisid ehk miks «urmased» venelastele nalja tegid Usutav mees Tallinna suuravarii põhjustanud BMW juht oli joobes Komisjon toetab valitsuse seisukohta põgenikekvoodi osas Valitsuse liikmetest on enim võlgu peaministril Eesti lühiuudised lk 4 TV 3 jääb vabalevisse Tagakülg Uued rannavalvurid läbisid kondiproovi Majandus TV 3 jääb vabalevisse Välismaa Välismaa lühiuudised Moldova jäi peaministrita Germanwingsi uurimine laieneb Arvamus Mis on Põhjamaade edu saladus? Postimees 1933. aastal: nooruse rumalusest mõrtsukaks Kogenud liider Tõeline proovikivi Ülearu usin Usutav mees Jaanus Piirsalu: pelgupaik, terrorism ja armastus Juhtkiri: pagulasküsimusele mõistlik lahendus Päeva karikatuur Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Imbi Paju essee: elu ees seistes Kultuur Tugev sooritus Nädala plaat. Välkreiv arhitektuurimuuseumis Ponksi Bronxi poisi seksiteibid Hittide koorekiht Kirju poprokk Franz Sparks Luulehetk – hetk luules Usutav mees Võimalus jätta tantsu oma pärand Sport Spordi lühiuudised Kogenud liider Ülearu usin Peep Pahv: ülekülluses maailma mõttetu ja tulevikuta spordipidu Eesti sakslased jätkavad vigastuste kiuste kõrgel tasemel Zopp pürgib uue meeskonna toel kõrgemale Tarbija Vanemad määravad lapse netiharjumused AK Ponksi Bronxi poisi seksiteibid Hittide koorekiht Franz Sparks Kirju poprokk Wallander Tallinnas Kreeka pakub suverõõme Psühhiaatrite tuleproov Viimased uudised Imbi Paju essee: elu ees seistes Lars Kepler: krimi peabki käima noateral Aare Tark, Sten Andreas Ehrlich: kas lask pimedusse tabab sõpra või vaenlast? Arter Viimsisse saabus lihaaeg Naistega õnne, päikese ja tulemäe maal Horoskoop Suvine saatesari kutsub inglise aedu avastama Muhus on maitset Imetlust väärt inimesed Margit Härma: Pariisi liftipoiss Arter soovitab Kuidas maailmakuulsad kalakrõpsud kolme kuuga valmis said Parv võõramaiseid raudlinde – tere tulemast Eesti õhuruumi! Kolmekordne moenäitus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aare Tark, Sten Andreas Ehrlich: kas lask pimedusse tabab sõpra või vaenlast?

4 min lugemist
FOTO: Corbis/Scanpix

Tasuta lõunaid pole olemas. Riigikogu valimistel 1. märtsil andis rahvas mandaadi erakondade valimislubaduste täitmiseks. Nüüd otsib valitsus heade, aga küllaltki kulukate plaanide elluviimiseks katteallikaid. Nagu on öelnud Winston Churchill, pole olemas sellist asja nagu «hea maks», kuid üheskoos riiki pidades peame maksud paratamatult välja kannatama. Pigem on küsimus, kuidas ja milliseid makse tõstetakse. Igale maksutõusule peaks eelnema analüüs, mis seekord on paraku lünklik.

Eestis pole kütuseaktsiisid tõusnud alates 2010. aasta 1. jaanuarist. Kui diislikütuse aktsiisi suuruse poolest on Eesti Euroopa keskmike hulgas, siis bensiini aktsiismäär on madalam vaid Lätis, Ungaris ja Bulgaarias. Samal ajal kui Itaalias ja Madalmaades maksab bensiini 95 liiter ligi 1,65 eurot, on liitri hind Eestis ligi 1,13 eurot. Arvestades, et erinevalt paljudest riikidest ei rakendata Eestis ka automaksu, on siin sõidukit omada suhteliselt odav. Seetõttu nõustusid valimiste eel isegi kütusetarnijad, et väike aktsiisitõus on paratamatu.

Maksude tõstmise plaan on riigikogus arutamisel. Kobareelnõu, mille hulka kuulub ka kütuseaktsiisitõus, jõuab hoolimata opositsiooni vastuseisust mõne päeva jooksul lõpphääletusele. Muudatusettepanekute tegemiseks jäetud vaid mõnepäevased ajavahemikud ei võimalda rohkem analüüse teha.

Seejuures ei ole tegemist kütuseaktsiiside väikese tõusuga, vaid suure muutusega. Kolme aastaga plaanitakse bensiiniaktsiisi tõsta ligi 33 ja diisliaktsiisi ligi 37 protsendi võrra. Eelnõu mõju ei ole teada ning see võib olla väiksem, kui on seletanud valitsus, või veel suuremgi, kui hirmutab opositsioon. Probleem ei olegi niivõrd maksumuudatuste mõjus, vaid nende ennustamatu [Ankur] ses – makse tõstes tulistab valitsus pimedusse ning loodab, et negatiivseid tagajärgi ei saabu. Ühtegi analüüsi, mis seda kinnitaks või ümber lükkaks, pole koostatud.

Tugineb Exceli arvutustele

Majandusteooria järgi peaks maksudel ning eriti aktsiisimaksudel olema nii fiskaalne kui ka regulatiivne eesmärk – maksude abil kogutakse riigikassasse raha, kuid samas suunatakse ka inimeste käitumist. Kui enamiku maksude puhul on fiskaalne eesmärk tähtsam kui regulatiivne, siis aktsiisimaksude puhul on olukord vastupidine. Aktsiisimaksudega piiratakse negatiivse välismõjuga kaupade tarbimist, tõstes nende hinda. Seetõttu tuleb aktsiise tõstes alati võtta arvesse muutuse mõju majanduskeskkonnale ja inimeste käitumisele. Riigikogu menetluses oleva kobareelnõu eesmärk on suurendada riigi maksutulu, et katta valitsuse teisi kulutusi.

Mõju inimeste käitumisele on jäetud sisuliselt hindamata – eelnõu järgi ei ole «mõju avaldumise sagedust võimalik täpselt määratleda ning ebasoovitavate mõjude risk on olemas, kuid eeldatavalt väike».

Aktsiisimäärade mõju hindamisel on eelnõu seletuskirja järgi kontrollitud vaid, kas sellel on ettevõtlust või tarbijaid «väljasuretav mõju». Kuigi on igati tervitatav, et ettevõtjaid ja tarbijaid ei soovita välja suretada, peaks hea valitsus hindama oma otsuste mõju põhjalikumalt. Maksumuudatusel ei tohiks olla ka majandust «pelgalt» sandistavat või kahjustavat mõju. Eelnõu koostades pole sellele tähelepanu pööratud ning on piirdutud vaid kõige hullemate tagajärgede välistamisega.

Majandusteadlased on ühel arvamusel vaid vähestes küsimustes, kuid sellest hoolimata arvatakse peaaegu konsensuslikult, et negatiivse välismõjuga kaupade maksumäär peaks olema sama suur, kui on kauba tarbimisel avalduv negatiivne mõju (nn Pigou maks). Rusikareegli eiramisel hakkavad maksud majandust kahjustama ning tekitavad ebaefektiivust. Ilma maksude mõju hindamata pole võimalik nende efektiivsust tagada. Kuna mõjude hindamine on keeruline, on see jäetud seekord tegemata.

Kobareelnõu seletuskirjas esitatud majanduslik analüüs jätab tervikuna mulje, et see on koostatud kiirustades. Näiteks on eelnõus eeldatud, et majanduse struktuur jääb hoolimata maksutõusudest samaks ning et mõjud avalduvad lineaarselt. Samuti on eeldatud, et kuni 2018. aastani tõusevad palgad igal aastal 4,8–6,5 protsenti.

Eeldusi ei ole põhjendatud ning arvestades, et viimastel aastatel on palgatõus niigi oluliselt ületanud majanduse kasvu, ei ole selline palgatõus kuigi tõenäoline. Nii suurte mõjude hinnang peaks olema põhjalikum.

Aktsiisitõusutagi suured muutused

Seaduseelnõuga kaasneb teinegi probleem – see ei arvesta muudatustega kütuseturul. Euroopa Liidu õigusest tulenevalt peab Eesti 2020. aastaks kasutama transpordis vähemalt kümne protsendi ulatuses taastuvatest allikatest toodetud kütuseid. Lisaks peame vähendama transpordis kasutavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 2010. aasta tasemega kuue protsendi võrra. Need eesmärgid on kohustuslikud ning Eesti otsustada on vaid, milliseid meetmeid nende saavutamiseks kasutada.

Eesti ei ole kummagi eesmärgi saavutamisele isegi lähedal ning selleks tuleb teha kütuseturul suuri muudatusi. Näiteks 2013. aastal moodustasid biokütused Eestis kasutatavast vedelkütusest umbes 0,2 protsenti. Seda osakaalu peame 2020. aastaks suurendama ligi 50 korda. Taastuvatest energiaallikatest pärit ning säästlikumad kütused pole odavad, mistõttu võib eesmärkide saavutamiseks vajalike muudatustega kaasneda hinnatõus.

Kummastaval kombel on otsustatud kütuseaktsiisi tõsta enne, kui on otsustatud, kuidas energia- ja keskkonnapaketi eesmärke saavutada. Vedelkütuste kasutamise ja kvaliteedi regulatsiooni eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kuid välisõhu kaitse on keskkonnaministeeriumi pärusmaa.

Taastuvenergia ja kütusekvaliteedi direktiivide nõuete täitmine on langenud kahe ministeeriumi vahele, ent ministeeriumid pole kokku leppinud, mida ette võetakse. Pigem tundub küsimus olevat vajunud unustusehõlma.

Taastuvate energiaallikate ulatuslikuma kasutamisega võivad kaasneda suured muudatused kütuseturul, mida peaks võtma arvesse kütuseaktsiiside tõstmisel. Ometigi pole aktsiiside tõstmisel isegi mainitud kohustust kasutada suuremas ulatuses taastuvatest allikatest pärit kütuseid. Aktsiisid saaksid aidata eesmärgile kaasa, näiteks kui biokütused oleksid aktsiisist osaliselt vabastatud, kuid nad ei ole.

Kõikidel kirjeldatud probleemidel on sama põhjus. Kütuseaktsiise ei soovita tõsta, lähtudes kütusetarbimise mõjust ühiskonnale ega tuginedes analüüsidele või energiasektori arengukavale. Selle asemel jõustatakse üksnes valitsusliidu tegevusprogrammi. Koalitsioonileppega on arutelu lõpetatud ning langetatud sisuline otsus makse tõsta. Kaasav demokraatia ei peaks nii toimima. Jättes eksperdid otsustusprotsessist välja, tulistavad valitsuserakonnad pimedusse, teadmata, kas ja keda kuul tabab.

Mis on Pigou maks?

Maksutüüp, korrigeerimaks negatiivset välismõju (eksternaalsus). Saanud nime majanduslike eksternaalsuste kontseptsiooni loonud majandusteadlase Arthur Pigou (1877–1959) järgi.

Näiteks kütuseaktsiisi puhul on eesmärk korrigeerida bensiini tarbimisega seotud negatiivset mõju: liiklussagedust, õnnetusi, keskkonnareostust.

Allikas Wikipedia

Seotud lood
    12.06.2015 15.06.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto