P, 27.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Imbi Paju essee: elu ees seistes

Küüditamise mälestuspäeval meie omavahelise solidaarsuse ja elu peale mõeldes
Imbi Paju
, kirjanik, režissöör
Imbi Paju essee: elu ees seistes
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Imbi Paju
Imbi Paju Foto: Mats Õun

Ajalugu on elu mõtestamine. See on lugu, mida me endale räägime, mida me omavahel jagame või jagamata jätame. Vahel on mineviku avamine valulik protsess. Seda kõigis kultuurides, okupatsioonidest ja rahvusest sõltumata.

Kriisiolukorras tulevad välja arhetüübid: vastupanuliikujad, kollaborandid, eluhoidjad, nahahoidjad, vaenlased ja ohvrid... Nende arhetüüpide teadvustamine on vajalik ühiskonna tervenemisprotsessis. Vabaduses pole poliitilist survet ja elu ohustavat kättemaksu. President Lennart Meri kirjutas ja ütles tihti, kuidas ta avastab endas nõukogude aja hoiakuid. See oli tema poolt suur avameelsus ja julgus ning peaks mõjuma meile kogu aeg eeskujuna. Usun, et ainult iseseisev ja enesest teadlik inimene saab nii öelda, ehitada üles riiki ja kujundada Eesti kuvandit maailmas. Elu usaldamine ja südame avamine on väärtuslik oskus, mis tuleb koos kogemuste ja ka õppimisega, aga on eelkõige võimalik vaid vabaduses.

Küüditamise mälestamispäeval on hea Meri avameelsust meelde tuletada ja kirjutada see meie kollektiivsesse jutustusse iseolemisest ja inimlikust küpsusest.

Ajalugu pole vaid teatud sündmus teatud ajahetkel, vaid ka see, kuidas sündmuse jäljed on tänasesse päeva kandunud.

Tagasi üles