Sisukord
Juhtkiri
Postimees
12.06.2015
Eesti LSD pani spordimehe ratastooli Male Dilbert Mälumäng Palju õnne LSD-uim vabastas sõbra pussitamise süüst Horoskoop Viimane veerg Ettearvamatu LSD Eesti lühiuudised Eesti suudab kahe aastaga võtta vastu 156 põgenikku Eesti lühiuudised Pauluse jõugu liige keeldus kohtus voodist Praegu ei otsi eestlasi keegi Lumesilla all võis haigutada oodatust laiem lõhe Swedbanki abiga haihtus Rumeenias 8,5 miljonit eurot eestlaste raha Majandus Majanduse lühiuudised Arengufond jagas stipendiume SEB uued juhid suunavad äri Leedusse Välismaa Välismaa lühiuudised «Sarvedega kuradi» võitlus Lõunanaabrid uurivad vahejuhtumit sõjaväebaasis Arvamus Lugejate kirjad: Aaviksoo peaks loobuma, Ossinovski pole ettur jt Raivo Vetik: kuidas edendada venekeelset Eesti-meelsust? Aune Valk ja Vivika Halapuu: õpime ja kohaneme Andrus Karnau autokoolid ja hotellid Juhtkiri: klaas on siiski pooltäis, mitte pooltühi Indrek Kuus: ei tasu uskuda inimesi, kes väidavad, et vajalik töö saab tehtud ainult kalli raha eest (1) Päeva karikatuur Postimees 1940. aastal: kultuurisuhted Nõukogude Liiduga Kultuur Meelis Pai hakkas rääkima: kui midagi ei tee, siis midagi ei juhtu «Billy Ellioti» rahaasjad kaovad nagu vits vette Sport Ühe jalaga edasi jõudnud käsipallikoondis lihvib koostööd Spordi lühiuudised Suurklubid vaatavad järjekordsele suurturniirile viltu Tarbija Kõige rikkam, kõige säravam, kõige suurejoonelisem Tartu Piirissaare öömajas leidub nii uut kui vana Kunstiprojekt ilmestab Baeri tänavat Bussipiletite hinnad muutuvad sügisel Kuulajate ette tuleb roki ja popi eellane Linna plaan vihastab taksojuhte Neli sõpra võtsid ette napsutegemise Aet Ollisaar: kõrgema kunstikooli lõpetajad on kunstipildis nähtaval Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: klaas on siiski pooltäis, mitte pooltühi

2 min lugemist

Kuigi valdavalt saadab avalikus ruumis sõnu «lõimumine» ja «integratsioon» kriitiline tonaalsus, millega mõnikord püütakse lõigata ka poliitilised loorbereid, näitavad uuringud ja eriti argielu, et soovitud protsessid tegelikult toimuvad. Jah, vahest mitte soovitud kiirusega. Jah, on samme, mida tuleks astuda – ja võib-olla mõnikord ka astumata jätta.

Laias laastus just nimelt kõike seda kinnitab värskelt valminud «Eesti integratsiooni monitooring 2015». Ka sellest uuringust võib välja otsida üksikuid andmeid ja öelda, et kõik on taastatud iseseisvuse kümnenditel tehtud halvasti, tulemust pole. Kuid enamasti on sellise suhtumise taga lihtsalt kibestumus kõigi ja kõige suhtes, mis praegusaja Eestit iseloomustab.

Kuid selleks ei pea olema sinisilmne optimist, et näha: klaas on siiski pooltäis, mitte pooltühi. Venekeelsed noored on avatud ühiskonnas elanuna ja õppinuna ning järjest paremini eesti keelt osates  muutnud ka selgelt ka valitsevaid hoiakuid. On näiteks märkimisväärne, et kaks kolmandikku venekeelsetest vastajatest leiab, et eesti keele oskus suurendab usaldust rahvuste vahel – näitaja, mis võrreldes seitsme aasta taguse ajaga on kahekordistunud.

Riigiidentiteedi puhul, mida monitooring vaatleb ühiskonna lõimumise kontekstis kui Eesti rahvusriikluse olemuse mõtestamist, tuleb välja selle näitaja tugev seos eesti keele valdamise ja kodakondsusega. Ka siin ilmneb ootuspäraselt, et noorte eestivenelaste usaldus riigi institutsioonide suhtes on hoopis tugevam kui vanemal põlvkonnal.

Tõsine murekoht on aga Ida-Virumaa, kust eestlastest elanikkond on lahkunud ja lahkub. Lahkuvad ka venekeelsed noored ning seepärast muutuvad nii vene keel kui ka valitsevad hoiakud sealsetes linnades veelgi domineerivamaks. Siin on riigil vaja otsustavalt tegutseda. Sellest on eriti viimasel ajal märku andnud Ida-Virumaal elanud ja töötanud eestlased. Ometi võeti just taastatud omariikluse algusaastail Ida-Virumaa fookusesse ja seda kohati edukalt.

Üldisemas pildis kinnitab aga vahest kõige enam ühiskonna järjest tugevamat sidusust rahvuste pinnal siiski argipäev. Sel nädalal elas kogu eestikeelne (ja kahtlusteta eestimeelne) avalikkus kaasa Eesti epeenaiskonna ja -meeskonna EM-hõbemedalite võitmisele. Mõtleme korraks: milline on nende võistkondade rahvuslik kooslus? Eesti jalgpallikoondis alistas teisipäeval maavõistlusmängus Soome ning kohale sõitnud sinisärkide pöidlahoidjad elasid neile tuliselt kaasa. Koondis, kus ligi pooled platsil viibinud meestest võivad end nimetada ja ongi nimetanud venekeelseteks eestlasteks.

Demograafilised ja struktuursed muutused ühiskonnas ongi paratamatult aeglased. Tähtis on, et me oma otsustes ei kahtleks ja soovitud teel kindlameelse püsimise asemel rapsima ei hakkaks.

Seotud lood
11.06.2015 13.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto