Sisukord
Juhtkiri
Postimees
13.06.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tõeline proovikivi Palju õnne Kuumad Eesti poisid ehk miks «urmased» venelastele nalja tegid Usutav mees Tallinna suuravarii põhjustanud BMW juht oli joobes Komisjon toetab valitsuse seisukohta põgenikekvoodi osas Valitsuse liikmetest on enim võlgu peaministril Eesti lühiuudised lk 4 TV 3 jääb vabalevisse Tagakülg Uued rannavalvurid läbisid kondiproovi Majandus TV 3 jääb vabalevisse Välismaa Välismaa lühiuudised Moldova jäi peaministrita Germanwingsi uurimine laieneb Arvamus Mis on Põhjamaade edu saladus? Postimees 1933. aastal: nooruse rumalusest mõrtsukaks Kogenud liider Tõeline proovikivi Ülearu usin Usutav mees Jaanus Piirsalu: pelgupaik, terrorism ja armastus Juhtkiri: pagulasküsimusele mõistlik lahendus Päeva karikatuur Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Imbi Paju essee: elu ees seistes Kultuur Tugev sooritus Nädala plaat. Välkreiv arhitektuurimuuseumis Ponksi Bronxi poisi seksiteibid Hittide koorekiht Kirju poprokk Franz Sparks Luulehetk – hetk luules Usutav mees Võimalus jätta tantsu oma pärand Sport Spordi lühiuudised Kogenud liider Ülearu usin Peep Pahv: ülekülluses maailma mõttetu ja tulevikuta spordipidu Eesti sakslased jätkavad vigastuste kiuste kõrgel tasemel Zopp pürgib uue meeskonna toel kõrgemale Tarbija Vanemad määravad lapse netiharjumused AK Ponksi Bronxi poisi seksiteibid Hittide koorekiht Franz Sparks Kirju poprokk Wallander Tallinnas Kreeka pakub suverõõme Psühhiaatrite tuleproov Viimased uudised Imbi Paju essee: elu ees seistes Lars Kepler: krimi peabki käima noateral Aare Tark, Sten Andreas Ehrlich: kas lask pimedusse tabab sõpra või vaenlast? Arter Viimsisse saabus lihaaeg Naistega õnne, päikese ja tulemäe maal Horoskoop Suvine saatesari kutsub inglise aedu avastama Muhus on maitset Imetlust väärt inimesed Margit Härma: Pariisi liftipoiss Arter soovitab Kuidas maailmakuulsad kalakrõpsud kolme kuuga valmis said Parv võõramaiseid raudlinde – tere tulemast Eesti õhuruumi! Kolmekordne moenäitus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: pagulasküsimusele mõistlik lahendus

2 min lugemist
Pagulased FOTO: SCANPIX

Tänavu 25.–26. juunil Brüsselis toimuv Euroopa Liidu tippkohtumine ehk ülemkogu ei saa üle ega ümber pagulaste temaatikast. Loodetavasti saab seal märksa täpsemaks ka see, millise põgenikehulgaga on Eestil lähiaastatel vaja tegeleda.

Eurokomisjoni väljapakutud kvoodinumbrid – sealhulgas Eestile kahe aasta jooksul kokku 1064 põgenikku – on tekitanud siinses ühiskonnas äreva debati, kus argumendid on lausa kardinaalselt vastuokslikud. Ühed leiavad, et sõjapõgenikke tuleks aidata põhimõtte pärast, numbritest sõltumata. Teised näevad põhimõttelist ohtu igas pagulases, kes võiks Eestisse tulla. Iga uus saabuja on nende meelest ülearune.

Valitsuse seisukoht, mis eile sai põhimõttelist kinnitust riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis, astub vastu Brüsseli poolt kohustuslikuna kehtestatavaile pagulaskvootidele, kuid samas nõustub ikkagi jõukohase hulga põgenike Eestisse tulekuga. Eesti kui ELi liikmesriik on solidaarne teistega ning annab oma panuse ka pagulasküsimuse lahendamisse. See on väljaspool kahtlust ning me teeme seda täiesti vabatahtlikult. Saabujate arv peaks sealjuures olema kooskõlas meie osakaaluga Euroopa Liidu rahvastikus ja majanduses.

Valitsuse niisugune positsioon on üpris mõistuspärane ning ratsionaalsete argumentidega põhjendatav. On küllalt oluline, et Eesti tegelikult esmakordne kogemus veidigi suurema arvu põgenike vastuvõtmisel ning lõimimisel saaks olema positiivse märgiga. Selleks on muuhulgas vaja tugiisikuid, normaalset majutust, keeleõpet, töökohti. Ilmselt 100, 200, kasvõi 300–400 inimese jaoks on kõike seda oluliselt hõlpsam korraldada kui 1064 pagulase jaoks.

Ka viimane ei peaks meie enam kui miljonilise rahvaarvu juures üle jõu käima, ent seda mõnevõrra pikema aja jooksul. Tuhande inimese hästikorraldatud sisseränne ei ole mingi massimmigratsioon, sadakond või isegi mitusada põgenikku veel vähem. Ent alustama peaks väiksemast kogusest, kellega saadav hea kogemus aitaks ka Eesti ühiskonna skeptilisemal osal ületada olemasolevaid hirme.

Eesti poliitikuil on Euroopa Liidu erinevate riikide otsustajate seas olnud päris häid võimalusi meie positsiooni pagulaskvootide asjus selgitada. Võib eeldada, et mitu liikmesriiki asub juuni lõpus toimuval ülemkogul meiega sarnasel positsioonil. Pagulasküsimuse tulemus peab olema niisugune, mis ei näiks ka Eesti rahva seas Brüsseli mingisuguse bürokraatliku diktaadina, vaid mida meie oma poliitikud ja riigijuhid suudavad ära seletada sisuliselt. Kogu maailma põgenike olukorda me leevendada küll ei suuda, aga oma osa vajalikus töös oleme valmis ära tegema.

Seotud lood
12.06.2015 15.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto