Sisukord
Välismaa
Postimees
15.06.2015
Eesti Riisalu peab Keskerakonda IRLst puhtamaks Uued kiiruskaamerad pildistavad tuhandeid kihutajaid Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Eesti mälestas juuniküüditamise ohvreid Palju õnne Tagakülg Sotside toetus kasvas märgatavalt Tartus suur alko- ja narkoreid Joobnud kihutaja püüdis pageda Eesti lühiuudised Valik skandaale riigi äriühingute nõukogudes Riigifirmade uste alt paistab orava saba Majandus Riigi IT-juht: Eesti on küberkurjategijaile parim sihtmärk Välismaa Roots prints Carl Philip pidas muinasjutulised pulmad Thbilisi tulvades hukkus inimesi ja hävis loomaaed USA kavatseb paigutada Ida-Euroopasse raskerelvastust Välismaa lühiuudised Arvamus Postimees 1936. aastal: varanduste konfiskeerimine ja kollektiivsed karistused Lugejate kirjad Artemi Troitski: plussid ja miinused Kultuur Stseenid ühest 45-aastasest abielust Värv pritsib silmad täis Sport Spordi lühiuudised Tänak säras ja katkestas Nabi pigistas pooltühjast sidrunist mahla välja Väravapõua lõpetanud Zenjov aitas häbi maha pesta Koondise parimad San Marino vastu olid Zenjov ja Kallaste Neli aastat sportlikku kangelastegu Jalgpalliimed keset Atlandi ookeani ja tasuta lõhe Käsipallikoondise edasipääs jäi ühtsuse taha Tarbija Lugeja küsib, ekpert vastab: võlgnik, tunne oma õigusi Tartu Tartu kõrgema kunstikooli juhina jätkab Vallo Nuust Galerii: kunstitudeng kujundas ümber spordimaja fuajee Mehed kuulasid Ülenurmel mootorite laulu Neiud koguvad heategevuseks käsitööd Lina tänava haiglakvartali tulevik jõuab arutelule Rahingele plaanitakse dementsete inimeste hooldekodu Meelelahutus Koomiks Sudoku

USA kavatseb paigutada Ida-Euroopasse raskerelvastust

3 min lugemist
USA Ida-Euroopasse paigutatava raskerelvastuse hulka kuuluks ka kuni 250 lahingutanki M1A2 Abrams. Foto on tehtud Kansases Fort Riley' sõjaväebaasis. FOTO: SCANPIX

Poola ja Leedu kinnitasid, et riigid peavad kõnelusi USA raskerelvastuse paigutamise üle nende territooriumil asuvatesse ladudesse. Päev varem oli väljaanne The New York Times avalikustanud, et USA kavatseb tuua raskerelvastust Ida-Euroopasse ning see plaan on Ühendriikide Kongressis heaks kiidetud programmist Euroopa julgeoleku tagamiseks.

«Suhteliselt lihtne on vägesid liigutada. Kuid oleks hea, kui varustus oleks võimalikuks ohuallikaks olevale piirkonnale lähedal,» sõnas Poola kaitseminister Tomasz Siemoniaki Reutersi teatel. Siemoniak lisas, et USA roteeruvad väed jäävad kohale vähemalt järgmise aasta lõpuni.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja kolonel Steve Warren kinnitas eile väljaandele Wall Street Journal, et USA analüüsib, milline oleks parim koht varustuse hoidmiseks, kuid mingit otsust pole veel langetatud.

New York Times kirjutas nädalavahetusel USA ja liitlaste ametnikele viidates, et USA on valmis tooma heidutuseesmärgil Baltimaadesse ja Ida-Euroopa riikidesse lahingutanke, jalaväe lahingumasinaid ja muud raskerelvastust ligikaudu 5000 Ühendriikide sõjaväelase jaoks. Masinaid oleks kuni 1200, sinna hulka kuuluks ka 250 lahingutanki M1A2 Abrams ning jalaväe lahingumasinaid Bradley.  

Leedu välisminister Linas Linkevičius sõnas eile artiklit kommenteerides, et USA Kongress on heaks kiitnud ühe miljardi dollari (0,89 miljardit eurot) suuruse toetusprogrammi Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele.  «Ka Leedule on eraldatud väga spetsiifiline summa. See on see, mis meil praegu on – Leedus treeningul viibivate sõdurite rotatsioon – ning teatav tehnika ja relvastus saadetakse lisaks,» ütles Linkevičius.

«Kuna allikaks on ajaleht, siis ma ei kommenteeri. Kui meil on ametlikud allikad, võime konkreetsemalt rääkida. Kuid tegemist on spetsiifiliste plaanidega, mis tehakse Euroopa julgeoleku tugevdamise programmi kontekstis,» lisas Leedu välisminister.

Linkevičius kinnitas, et Washington kaalub relvastuse paigutamist kõigisse Balti riikidesse ning ka kõigisse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, teiste seas Ungarisse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse. Linkevičius rõhutas samas, et see ei ole agressiivsus Venemaa või teiste riikide suhtes, vaid lihtsalt oma julgeoleku suurendamine.

New York Times kirjutas üleeile, et USA praeguse visiooni järgi paigutataks igasse Balti riiki kompanii jagu varustust, millest piisaks ligi 150 sõdurile. «Piisav hulk kompanii või isegi pataljoni jaoks, ehk ligi 750 sõduri jaoks, asuks Poolas, Rumeenias, Bulgaarias ja võib-olla Ungaris,» kirjutas väljaanne.

NATO endise Euroopa vägede ülemjuhataja, USA admirali James Stavridise hinnangul tähendaks Ameerika otsus väga tähendusrikast muutust USA poliitikas. «See annaks närvilistele liitlastele mõistlikul tasemel kindlustunnet. Kuid muidugi poleks miski parem vägedest, kes paikneksid püsivalt kohapeal,» sõnas Stavridis New York Timesile.

Ettepanekuga kursis olevad anonüümsust palunud kõrged ametnikud ütlesid, et tõenäoline on heakskiit enne järgmisel nädalal Brüsselis toimuvat NATO kaitseministrite kohtumist. Sel juhul oleks see esimene kord pärast külma sõja lõppu, mil USA Ida-Euroopa riikidesse raskerelvastust viib.

Pentagoni ettepanek nõuab kaitseminister Ashton B. Carteri ja president Barack Obama heakskiitu. Võimalikud on ka poliitilised takistused, kuna plaanitav samm on tekitanud muret Venemaa võimaliku reaktsiooni suhtes.

Venemaa on olnud NATO igasuguse püsiva kohalolu vastu bloki Ida-Euroopa liikmemaades, kuna Moskva väitel rikub see 1997. aastal sõlmitud NATO-Vene aluslepingut. Ka on Venemaa ähvardanud, et sellise käigu puhul peaksid nad suurendama Leedu ja Poolaga piirneva Kaliningradi sõjalist võimekust.

Soome president Sauli Niinistö teatas eile, et USA plaani teostamine suurendaks Läänemerel sõjalist kohalolekut. «Venemaa näitab end seal, kus NATOgi,» rõhutas ta Naantalis Kultaranta residentsis rahvusvahelisel julgeolekukohtumisel.

LISALUGU Snowdeni info reetis lääne luurajad Venemaal ja Hiinas

Briti luuretöötajad usuvad, et Venemaa ja Hiina agentuurid on Edward Snowdeni lekitatud andmetele tuginedes paljastanud riikides tegutsevad Suurbritannia ja Ameerika agendid, kirjutas eile väljaanne The Sunday Times.

Lehe väitel on Briti luureteenistus MI6 juba kutsunud mõned töötajad Venemaalt ära, sest Moskva teenistujad on murdnud lahti Snowdeni valduses olnud krüpteeritud failid.

Artikkel tsiteerib mitut anonüümseks jäänud allikat, kelle kinnitusel sisaldasid Snowdeni dokumendid infot, mis kirjeldavad lääne luurajate tehnikaid ning aitaksid neid ära tunda. Allikate sõnul on tulnud agendid tagasi kutsuda. «Venelaste ja hiinlaste arusaamine meie meetoditest on takistanud meid saamast eluliselt tähtsat infot,» teatasid nad. Seni pole tõendeid, et kellelegi oleks otseselt viga tehtud.

«Ega Putin ei andnud Snowdenile niisama varjupaika. Tema dokumendid olid krüpteeritud, kuid mitte täiesti turvalised, ja nüüd me näeme, kuidas meie agendid ja varad on sihikul,» tsiteeris ajaleht ühte Briti siseministeeriumi ametnikku. Väljaande sõnul avanes Moskvale ligipääs rohkem kui miljonile Snowdeni käes olnud salastatud dokumendile ning seetõttu pidid lääne luureagentuurid oma agendid vastavatest riikidest välja tooma.

Teise allika sõnul jätkub venelastel ja hiinlastel uurimistööd veel aastateks. «Snowden on tekitanud kujuteldamatut kahju,» sõnas allikas. «Mõnel juhul oleme pidanud vahele segama ja oma luurajad operatsioonidelt tagasi tõmbama, et neid üles ei leitaks ega tapetaks,» lisas ta.

Arvatakse, et enne USAst lahkumist jõudis Snowden alla laadida 1,7 miljonit saladokumenti. SundayTimes/PM

Seotud lood
13.06.2015 16.06.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto