Sisukord
Arvamus
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (5) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks (1) Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi (3) Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (12) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks (1) Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (3) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (3) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (24) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? (2) Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (2) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne (3) Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades (1) Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte (2) Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: riigiettevõtte nõukogu - poliitika varumeeste pink?

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Kui üks, kaks või mitu Eesti inimest saavad kokku ja otsustavad asutada äriühingu, siis kindlasti pole nende esimene küsimus, kui palju nõukogu liikmetele palka maksta. Mistahes juhtimisstruktuur on vahend ettevõtte ja selle omanike eesmärkide saavutamiseks. Kusjuures äriühingu peamine eesmärk on üsna ühemõtteliselt teenida kasumit.

Palk on küll kõiki erutav teema, ent mõistuspärane on siiski alustada küsimusest, mida me tahame, et inimene organisatsiooni hüvanguks teeks. Kui me sisuliselt mingit tööd ei oota, siis on ka üks sent liiga palju. Ja vastupidi: kui ootame korralikku, pühendunud tööd, siis tuleb selle eest ka nõukogu liikmele turuhinda maksta.

Äriseadustik ütleb nõukogu pädevuse kohta järgmist: «Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.» Järelikult peavad nõukogu liikmed suutma konkreetses ärivaldkonnas strateegilisi sihte seada ja sisuliselt hinnata, kas eesmärgi poole liigutakse parimal võimalikul moel. Tagada finantskontroll ja kõigi asjaosaliste lojaalsus ettevõttele on nii loomulik kui ka seaduse nõue.

Riigile kuuluv äriühing pole seaduse ees sugugi teistsugune kui ükskõik milline muu ettevõte. Ka riigifirma nõukogu ei peaks olema selle liikmetele sotsiaalabi saamise koht, ammugi mitte koht, kus ajada mingit oma asja, mis ei edenda konkreetse riigifirma äri või koguni kahjustab seda. Praktikast paistab siiski, et nende juhtimises põimuvad kõikvõimalikud kummalised huvid.

Võib tuua ridamisi näiteid, kuidas erakonnad on määranud nõukogudesse inimesi, kellel pole mingisugust praktilist ega teoreetilist kokkupuudet ei ärijuhtimise ega ka konkreetse valdkonnaga. Nõukogusid on kasutatud kui poliitika varumeeste pinki. Kui nõukogus saab lihtsalt istuda ja mõnesajaeurost tasu vastu võtta, siis pole sellist nõukogu ju sisuliselt tarvis.

Ühemõtteliselt pole õnne õuele toonud ka tuntud ettevõtjate määramine riigi äriühingute nõukogudesse. Loomulikult pole õiglane panna ühte patta kõiki inimesi (sh ettevõtjaid), kes kunagi on neisse nõukogudesse kuulunud, sest väga paljud on teinud oma tööd ausalt ja asjatundlikult ning seda suhteliselt väikese tasu eest. Samas on huvide konflikti juhtumeid ning kahtlusi siiski liiga palju, et rahulduda jutuga «üksikutest halbadest inimestest».

Lauskeeld, et poliitikud või ettevõtjad ei tohiks neisse nõukogudesse kuuluda, ei ole sisuline lahendus. Kasvõi seetõttu, et sel juhul saab sinna «komandeerida» oma huvide esindaja, kelle taust ja seosed on avalikkuse eest hoopis rohkem varjatud.

Vaja on positiivset programmi. Esiteks selget sõnastamist, mida riik talle kuuluvatelt äriühingutelt ootab – miks neid üldse omab. Teiseks seda, et nõukogude liikmete määramine oleks sedavõrd läbipaistev, et igaühe kohta võiks mõistlikule kõrvaltvaatajale arusaadavalt seletada, miks just tema on sobiv inimene selle ettevõtte nõukogus olema. Võib-olla peaks nõukogude liikmeid otsima (rahvusvaheliste) konkurssidega, nagu otsitakse juhatuse liikmeid ja ka palgatöötajaid?

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto