Raadi surnuaia Nurme tänava poolses küljes asuval sõjaväekalmistul on säilinud Tartu garnisoni mõnekümne sõduri ja ohvitseri väikesed betoonhauaplaadid, mille kustunud kirjad taastatakse sel suvel.
Tartu sõjaväekalmistu hauaplaatidele ilmuvad nimed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna eraldas Tartu linnavalitsus linnamajanduse osakonnale 3000 eurot, et Tartu linna asutus Kalmistu saaks lasta konserveerida ja taastada garnisoni kalmistule maetud Eesti sõjaväelaste hauatähised.
Sel väiksel, 1,9-hekatrisel surnuaial on säilinud 17 hauatähist, nende hulgas paar suuremat mälestuskivi. «Päris kõigil hauaplaatidel ilmselt enam nimesid taastada ei õnnestu, aga enamikul peaksid need siiski välja tulema,» ütles Kalmistu juhataja Enn Veenpere.
Kahjuks pole arhiividest seni leitud materjale selle suhteliselt uue kalmistu kohta, ka pole välja tulnud seal tehtud vanu fotosid ja nii ei oskagi keegi öelda, kui palju Eesti sõjamehi on sinna maetud.
«Selle kolme tuhande euroga saame garnisoni kalmistul tööd alustada,» märkis Enn Veenpere. «Kõigepealt päästame, mis päästa annab. Edaspidi jätkame otsinguid arhiivis, et kogu ala korda teha.»
Tartu sõjaväekalmistu avati 9. juunil 1924, sama aasta. 5. detsembril maeti sinna 1. detsembri riigipöördekatses Eesti Vabariigi eest langenud kadett Aleksander Teder.
1926. aastal püstitati kalmistule Vabadussõja mälestusmärk Lõuna-Eesti vabastajatele, see hävitati pärast Teist maailmasõda ja taastati 1991. aastal.
1950. ja 1960. aastatel maeti kalmistu idaossa Tartus teeninud Nõukogude sõjaväelasi, peamiselt reamehi.
Neist veidi kaugemal on Tartus Raadil asunud Nõukogude sõjalennuväljal teeninud kolme lennukimeeskonna hauad.
1959. aastal siinkandis alla kukkunud ekipaaži platsil on seitse graniidist hauakivi lendurite fotode, nimede ja daatumitega.
1961. ja 1964. aastal alla kukkunud ekipaažide üsna üksteise lähedal oleval hauaplatsil on mõlemal viis graniidist hauakivi sõjaväelaste nimede ja daatumitega.
Nõukogude sõjaväelaste kalme hoiavad korras lähedased. Eesti sõjameeste hauakohtade eest hoolitsevad Kalmistu töötajad. «Vaid mõne üksiku kalmu juures on näha, et seal on keegi käinud, enamasti pole seal aga käidud,» märkis Enn Veenpere.