Sisukord
Arvamus
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (3) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (2) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (2) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (2) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: tulevikku kuulutav lugu «tühjaks jooksvalt» Hiiumaalt

2 min lugemist

Tänasest lehest leiate loo Hiiumaa viimasest naistearstist, kes läheb nüüd eelpensionile. Ta on tervelt 21 aastat olnud meie suuruselt teisel saarel ainuke günekoloog. Mandrilt on käinud arstid talle puhkusepäevi andmas. Günekoloogi olemasolust sõltub aga see, kas saarel on võimalik sünnitusabi anda või mitte.

See lugu on üks näide probleemidest, mis kaasnevad maakondade rahvastiku muutustega ehk «inimestest tühjaks jooksmisega» ning rahvastiku vananemisega. Kusjuures need probleemid ei puuduta üksnes arstiabi, vaid kõiki valdkondi, kus on vaja tippspetsialiste (k.a haridust).

«Paugud» ei taba maakondi ühekorraga, vaid nimelt siis, kui kaua aega töötanud spetsialistid väsivad ja lähevad pensionile. Noorte spetsialistide palkamine on aga keeruline või lausa võimatu mitmel põhjusel. Alates sellest, et neile pole võimalik pakkuda täiskoormust või kui ka on, siis tähendab see raskeid töötingimusi. Hiiumaal ainsa günekoloogina töötanud Merike Tingas oli, natuke utreerides, peaaegu kogu aeg vähemalt telefonivalves. On selge, et selline pidev valmisolek tööle tõtata kurnab läbi iga inimese ega saagi olla ühelegi noorele arstile unistuste töökoht.  

Saare olud on erilisemad veel ses mõttes, et mandril on siiski oluliselt lihtsam kas inimesel endal suuremasse linna sõita või siis erialaspetsialistil väiksemas paigas abiks käia.

Kui me just ei leiuta imelisi viise, millega linnastumise veskit tagurpidi käima panna, on sellised lood osa uuest olukorrast, millega tuleb kohaneda ja hakkama saada. Kärdla haigla seda teebki, laiendades koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga ning taotledes külakorda käivate naistearstide lisakulude katteks riigilt raha. Seega on igati põhjust loota, et sünnitusabi antakse pisut üle 8000 elanikuga Hiiumaal ka edaspidi ning sealsed naised ei pea mandrile sõitma, et eriarsti vastuvõtule pääseda.

Regionaalne tasakaalustamine on keeruline väljakutse ka Eestist oluliselt jõukamatele ühiskondadele, kas või meie naabritele põhjamaades. Kui mingis piirkonnas rahvastik väheneb, siis saabuvad järjest erinevate teenuste tasuvuspiirid: spetsialistile või teenusepakkujast firmale lihtsalt ei jagu enam piisavalt kliente, et turutingimustel töötades end ära elatada.

Seepärast peame arvestama sellega, et tulevikus on üha rohkem valdkondi, kus on vaja ühekorraga nii harjumuspärasest erinevaid nutikaid lahendusi kui ka lisaraha, et hõreneva asustusega piirkondade inimesed ei jääks ilma olulistest teenustest. Eelkõige muidugi nendest, millest sõltuvad inimeste elud, aga ka nendest, milleta saab hädapärast elada, aga mille puudumine kallutab linna kolima neidki, kes muidu meeleldi maal või väikeasulates elaksid ja kellel seal tööd ning leiba oleks.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto