Sisukord
Uudised
Postimees
18.06.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Eesti filmi tulevik: lühifilmide kassett «Kontakt» Postimehes Palju õnne Odavbussifirma teatas tulekust Riigikontroll analüüsis rändepoliitikat Tallinna lühiuudised lk 6 Tagakülg Tammemägi ja Kutser peavad reklaamiraha tagasi maksma Kapo pidas kinni kaks Jõhvi vallavõimuga seotud meest Eesti lühiuudised Päästeteenistus teeb tühisõite punase kuke järele Eesti ei keelusta vähkitekitava taimemürgi müümist Majandus Kassapidajate põud sunnib meeleheitlikele tegudele Pärnu suvi meelitas noormehed Maximasse tööle Kallis elektroonika asendab müüjat Aina enam mehi valib kassapidaja ameti Odavbussifirma teatas tulekust Majanduse lühiuudised Välismaa Kvoote arutab tuleval nädalal ülemkogu Pariisi lennundusnäitusel näeb USA ja Vene sõjalennukeid vähem Arvamus Marek Strandberg: riigisektorit ootab giljotiin Liina Kersna: 60 eurot ja illusioon võrdsusest Postimees 1935. aastal: Eesti edukas eksport Juhtkiri: süsteemsed valehäired Robert Kitt: Kreeka valitsusel tekiks probleem juba järgmisel nädalal Päeva karikatuur Kultuur Eesti filmi tulevik: lühifilmide kassett «Kontakt» Postimehes Kuhu tüürid, eesti nüüdisaegne visuaalne mõtlemine? Jaanus Samma esineb tähtsal kunstimessil Sport Spordi lühiuudised 18.06 Valmo Kriisa: ma pole ennast kunagi kellelegi eeskujuks pidanud Peatreener Kerri vale, MVP suur ohverdus ja 40-aastane põud Pikemaks veninud sillaehitus sunnib Eesti treenereid ootama Tallinn Odavbussifirma teatas tulekust Tarbija Taimemürk kästi müügilt ära võtta Tartu Muuseumi tee jääb esialgu riigi abita Pagulaspäeva jalgpallimatš lõppes viigiga Janust aitab avalik kraan Poolehoidu läheb püüdma 24 ideed Helilooja lugu tuli lugejate ette Bluusivennaskond kohtus Emajõelinnas Maarjamõisas töötab ülimoodne südamelabor Ees ootab minek pimedusemaale Varastatud rajakaamera omanik süüdistab politseid tegevusetuses Viie haruga ristile tuleb siiski ringtee Kodumaja annab oma tööle Eesti pikima garantii Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maarjamõisas töötab ülimoodne südamelabor

2 min lugemist
Operatsioonitoas (tagaplaanil) töötab doktor Rain Paju patsiendiga, kel on kaasasündinud südamerütmihäired. Esiplaanil paistab õe selja tagant ekraan, millel liigub salvestatud kujutis sellestsamast südamest, kus Rain Paju parasjagu oma sondiga viibib. FOTO: Kristjan Teedema

Doktor Rain Paju on juhtinud kaks kateetrit mööda patsiendi reieveeni tema südamesse ja tegutseb seal. Teisel pool klaasi suure laua taga istub doktor Rein Kolk, ta jälgib ekraane, millest ühel tuksub süda ja teistel jooksevad südame rütmi märkivad siksakjooned.

Neidsamu monitoripilte näeb oma silmade kõrgusel ka patsiendi juures viibiv doktor Rain Paju. Kui kahel südamearstil on vaja mõtteid vahetada, saavad nad seda teha väga väheseid sõnu kasutades, sest protseduuri kulg on mõlemal võrdselt silme ees.

Käsil on südameoperatsioon, aga hoopis teistsugune, kui inimesed oma tavakujutlustes operatsiooniks peavad.

Patsiendil ei ole suuremat lõikushaava kui väike avaus alakehal, kust pääseb reieveeni. Protseduur leiab aset Tartu ülikooli kliinikumi südamekliiniku invasiivse elektrofüsioloogia ja rütmihäirete laboris ning selle nimi on kateeterablatsioon.

Sünnist saati rütmihäiretega

Doktor Rein Kolk selgitab, et patsiendil on niisugune südamerütmihäire, mis ei ole haiguse tagajärjel tekkinud, vaid on tingitud väikesest defektist südame ehituses ning see on tal olemas sünnist saadik. Patsiendiks on pisut enam kui kahekümne aastane noormees.

Protseduur on ühekorraga nii südamesisene uuring kui ravi. Selle eesmärk on üles leida need südamekoe alad, mis «on süüdi» südamerütmihäirete tekkimises, ehk kohad, mis on südame tööd reguleerivate erutusimpulsside lekkekohad. Need kohad tuleb «sulgeda».

Selleks viiakse südamesse teine sond ehk ablatsioonikateeter ning hävitatakse raadiosageduslikku energiat kasutades osa südamelihase koest.

«Me tekitame sinna väikese nekroosikolde, mis elektrit juhtida ei suuda,» selgitab Rein Kolk. «Pärast seda testime, kas õnnestus. Ehk provotseerime kunstlikult, kas rütmihäiret saab uuesti tekitada või ei saa. Kui mitte, siis on inimene terve, saab homme haiglast koju ja ülehomme läheb tööle.»

 

Uus südamerütmihäirete labor

  • Tartu ülikooli kliinikumis alustas tööd invasiivse elektrofüsioloogia ja rütmihäirete labor, kus ioniseeriva kiirguse doosi on vähendatud miinimumini.

Protseduuri keerukus seisneb selles, et haiget kohta ei ole näha. Seda ei näitaks ka röntgenikiirgus ning selle piirkonna saavad arstid üles leida vaid südames registreeritud elektrilisi signaale analüüsides.

Nii ongi arstide tööriistadeks erineva kuju ja kõverusraadiusega sondid ning arvutiekraane ja klaviatuure täis töölaud.

Rein Kolk ja Rain Paju alustasid esimeste raadiosageduslike kateeterablatsioonidega Eestis ja Tartus 1996. aastal. Kõneväärt on see teema praegu aga seetõttu, et just sel kuul alustas Tartu ülikooli kliinikumis tööd uue sisustusega labor, mis on ainulaadne terves Baltikumis ning mida ei ole ka ei Rootsis ega Soomes.

Et niisuguseid uuringuid ja raviprotseduure teha, on seni tulnud märkimisväärsel hulgal kasutada röntgenikiirgust, mida on läinud vaja selleks, et opereeriv arst «näeks» sondi südames navigeerida ja seal protseduuri läbi viia. Röntgenikiirgus on teatavasti kahjulik nii patsiendile kui personalile.

Nüüdne tehnoloogia erineb varasemast selle poolest, et kiirgusdoos on mitu korda väiksem. Röntgenikiirgust kasutatakse vaid protseduuri algul, mil salvestatakse südame tööst ülesvõtete seeria. Edasine käib nii, et kõik sondid, mida arst südame õõntes liigutab, projitseeruvad reaalajas varem salvestatud liikuva röntgenipildi virtuaalsele kujutisele. Patsiendi hingamine või isegi kohalt nihkumine tööd ei sega, sest labori «satelliitsüsteem» hoiab salvestatud pilti reaalaja tingimustega kohakuti ja arst saab tööd jätkata ilma röntgenikiirte voos olemata.

Doos väheneb mitu korda

Rain Paju ütleb, et süsteem on sedavõrd uus, et esimesed teaduspublikatsioonid, mis käsitlevad röntgenikiirguse vähendamist, avaldati alles viimastel aastatel ning sealt nähtub, et protseduuri ajal kasutatud röntgenikiirguse doos väheneb niisuguse tehnikaga laboris kuni 80 protsenti.

Et ülikooli kliinikumi labor on ka laste südamerütmihäirete ravikeskuseks Eestis, on väike kiirgusdoos eriti oluline, kuna kiirelt kasvavale organismile on see eriti ohtlik.

Seotud lood
17.06.2015 19.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto