«Kui peatreener esimest korda meie ette astus, siis kinnitas ta, et Eesti koondise kõige suurem staar peab olema meeskond ise,» toob Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan näiteks killukese Magnus Pehrssoni filosoofiast. Sildtreenerina avalikkusele tutvustatud tasakaalukas rootslane pidi jääma peatreeneriks kaheks aastaks ning seejärel tegema koha vabaks eestlasele. Tema mantlipärijana mainiti pooleteise aasta eest tihti Martin Reimi.
Nüüd on selgunud, et väga suure tõenäosusega ei lähe Pehrsson kuhugi. Juba sel reedel teeb jalgpalliliidu president Aivar Pohlak juhatusele ettepaneku pikendada rootslase lepingut kuni 2017. aasta sügistalveni.
Paari kuu eest kutsus Pohlak kokku töögrupi, kuhu kuulusid Janno Kivisild, Tarmo Lehiste, Marek Lemsalu, Mart Poom, Anne Rei, Tõnu Sirel, Martin Reim, Karel Voolaid ja Pohlak ise. Üheskoos jõuti järeldusele, et koondisele on kõige parem, kui Pehrsson senises ametis jätkab.
Alaliidust veidi kaugemal olevate jalgpalliinimeste hulgast kuuleb aga nurinat, miks ikkagi Eesti treenereid sellele ametikohale ei lasta. Tehti ju eelmise peatreeneri Tarmo Rüütli käe all kõigi aegade parim valikturniir ning pädevust peaks kohalikel meestel aina juurde tulema. «Võtke heaks või pange pahaks, aga minu arvates on Eestis vähemalt viis treenerit, kellel on selja taga korralik karjäär ja nad peaksid treenerina sammu edasi tegema,» sõnab Rüütli, kes ei näe välistreeneriga lepingu pikendamisel mõtet.
