Sisukord
Kommentaar
Tänane leht
26.06.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Tartu Ülikoolis on tung arstiteaduskonda President arvustas maksumuudatuste arutelu riigikogus Eesti lühiuudised lk 4 Puhumisreidil jäi vahele kaheksa joobnud sõidukijuhti Ülemkogu avapäev algas konsensuseta Magnitski-raha jälg võeti üles Prantsusmaal Hololei: ELil on ühtne poliitika Majandus Kreeka läbirääkimised jäid eile tulemusteta Projektikirjutajad võtavad mõõtu uuel rahastamisperioodil Majanduse lühiuudised Välismaa Ülemkogu avapäev algas konsensuseta Prantsuse saadiku sõnul ei meeldi tema kodumaale NATO väljapoole suunatud poliitika Välismaa lühiuudised NATO arvestab Venemaa Putini-keskse otsustusmehhanismiga Magnitski-raha jälg võeti üles Prantsusmaal Hololei: ELil on ühtne poliitika Arvamus Mart Kalm: puupealinn?! Ülo Mattheus: rumal, kes mängib võõravihaga Keijo Lindeberg, Tanel Melk: IRL tõi inimesed ohvriks oma mainele Kadri Hansalu: halvatud lennufirma Päevaintervjuu: radikaalsed rahvale arusaamatud sammud toodavadki radikaalsust Andrus Karnau: Vormsi uus laev Juhtkiri: NATO loob üha usutavamat heidutust Postimees 1934. aastal: nimede-eestistamine on saanud seadusliku tunnustuse Päeva karikatuur Nils Niitra: teel antiutoopiasse Kultuur Tasuja lahkumine NO99 pälvis Prahas peaauhinna Sport Mägile Soomes esikoht, Haas tegi hooaja tipptulemuse Spordi lühiuudised Tänak valmistub astuma järgmist sammu tipu poole Skandaalide varjus püütakse murda needust Räikköneni tõehetk läheneb Tallinn Tammsaare tee ummikud peaksid leevenema nädala jooksul Viaduktilt alla kukkunud naine sai surma Tarbija Bangkok – metropol ja agul Tartu Hiina koorid esitavad popkooripeol Eesti hitte Tants ja traagika käib pere ümber Tasuta supp täidab raskustes laste kõhtu Kutsehariduskeskus avab mitu uut eriala Sebe sulgeb kolm kaugbussiliini Lumi Tartust puges Hiinaski tundliku naha vahele Peeter Põllu park saab esimese nimelise pingi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nils Niitra: teel antiutoopiasse

2 min lugemist
FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Ajakirjanikele heidetakse ajuti õigusega ette tuhnimist ühiskonna ebakõlades, selmet näha kõike seda, mis meil on viimase paarikümne aastaga paremaks läinud. Samas kiputakse unustama, et just nendesamade probleemide kergitamine on viinud ka lahendusteni. 

Sellest hoolimata püüab võim meedia vabadusi järk-järgult kärpida. Seni võib tulemuslikumaks pidada isikuandmete kaitse seadust. Seaduse algne eesmärk on üllas: kaitsta üksikisikut ja tema eraelu puutumatust. Praegu aga on isikuandmete kaitse seaduse rakendamisega jõutud juba sinnamaani, et ajakirjandusel on aina keerulisem täita oma korrastavat rolli.

Viimane ja minu jaoks drastilisim näide puudutab üht tuntud ärimeest ja poliitikut, kelle tegevust uuritakse kahes kriminaalmenetluses, ent prokuratuuri pressiesindaja sõnul ei tohi ta öelda enam ajakirjanikule isegi mitte seda, mis on selle inimese nimi ja milles teda kahtlustatakse.

Kõikvõimalike asutuste poole päringuga pöördudes peab ajakirjanik põhjendama oma avalikku huvi ja eks siis ametnik otsustab, kas avalik huvi on piisav või mitte. Ja kui ta arvab, et pole piisav, tuleb kaevata andmekaitse inspektsiooni. Nagu asutuse nimestki näha, eelistavad selle töötajad pigem andmeid kaitsta (loe: peita) kui avalikustada. Heaks näiteks oli minu soov saada haiglatelt infot, kui palju nad on ravivigade eest patsientidele kompensatsiooni maksnud. Ma ei küsinud patsientide nimesid, vaid lihtsalt aastast summat ja juhtumite hulka. Pärnu haigla keeldus andmeid andmast ja andmekaitse inspektsioon toetas haiglat.

Süütu inimese eraeluliste andmete kaitse on iga ajakirjaniku moraalne kohustus, ent ajakirjandusvabaduse edasiste kärbete puhul ähvardab meid tõeline antiutoopia. Ajakirjanik võib sündmuste praeguse arengu jätkudes kaotada võimaluse kirjutada pedofiilidest, mõrtsukatest ja altkäemaksu võtmisega vahele jäänud ametnikest, sest ta ei pruugi enam isegi teada saada, kui keegi on kuriteos kahtlustatav. Veel enam, peagi võib vabalt juhtuda, et ta ei tea isegi seda, kes ja kus on kohtu all. Ja kui ta ei jõua kohtuistungile, siis pääseb ka kurjategija oma aina tüüpilisemaks muutuva tingimisi karistusega.

Lisaks kõigele on meid tabamas ühiskondlik amneesia, sest vanglast pääsenud kurjategijad pommitavad ajalehetoimetusi nõudmistega kustutada nimi nende rõlgeid tegusid markeerinud veebilugudest. Ehkki tegu toimus, saavutavad nad selle karistusregistrist kustumise järel oma eesmärgi. Just nagu kaoks karistusregistrist kustutamisega tegu ise ja sellega põhjustatud kannatused!

Igaüks siin vabas Eestis peaks mõistma, milleks meil on vaja vaba ajakirjandust – sest ilma sõnata «vaba» ajakirjanduse ees ei oleks sedasama sõna Eesti ees. Seda võiksid esmajärjekorras tajuda ka need poliitikud, kohtunikud ja ametnikud, kes peavad end tõe monopolistideks, leheneegreid aga tüütuteks segajateks. Sestap on viimane aeg tõmmata püsiv joon mõistlikku kohta nii, et ühele poole joont jääb ajakirjandusvabadus, teisele aga isikuandmete kaitse. Kumbki ei tohi teineteise tõttu kannatada. 

Seotud lood
25.06.2015 27.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto