Postimees 1934. aastal: nimede-eestistamine on saanud seadusliku tunnustuse

Uus nimekorralduse seadus, mis antud riigivanema poolt dekreedina 1. juunil 1934. a. ja on kuulutatud välja s.a. «Riigi Teatajas» nr.52, koosneb kolmest osast.

Tellijale Tellijale

Esimene osa määrab, et igal eesti vabariigi kodanikul peab olema perekonnanimi. Kodanik, kellel see puudub, peab selle võtma, esitades siseministrile vastava sooviavalduse. Kes seda ei tee ise, sellele määrab perekonnanime siseminister. Tegelikku tähtsust sel seaduse osal pole, sest vaevalt leidub meil veel kusagil Setumaal või Narvataguseski mõnda perekonnanimeta isikut.

Palju tähtsam on seaduse teine osa, mis käsitab olemasolevate perekonnanimede muutmist. Muutmise põhjustena on loendatud: 1) perekonnanime võõrakeelne kuju; 2) nime halb või labane tähendus, või halb kõla; 3) soov eristada perekonnanime, kui see liialt laialt tarvitusel; 4) soov alal hoida sugukonnanime; 5) soov mitmest perekonnanime teisendist tarvitada ainult üht perekonnanime; 6) muud punktide 1-5 nimetamata põhjused, mida siseminister peab mõjuvaiks.

25.06.2015 27.06.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto