Sisukord
Uudised
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (4) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (4) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (1) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rongide uus peatumiskoht külvab Tartu vaksalis segadust

3 min lugemist
Näide elust enesest. Läinud neljapäeval sõitis Tartu–Tallinna rong perrooni kaugemasse otsa. Mõnigi pidi rongile jõudmiseks sprindikiirust näitama. FOTO: Margus Ansu

Tartu rongijaamas on muutunud rongide peatumise koht – enam ei võta rong reisijaid peale platvormide keskelt, vaid perroonide otstest, märgi "esimese vaguni peatuskoht” juurest.

Muutus on tekitanud reisijates palju segadust. Kui rong seisab jaamast eemal, uksed kinni, siis arvavad paljud, et see reisijaid peale ei võta.

Samuti ei ole perroonil väljas mingisugust infot, kus rongide uus peatumiskoht asub. Osa ronge peatub perrooni ühes otsas, osa ronge teises, vahel peatavad juhid rongi ka jaamahoone ees.

Ohtlikud olukorrad

Anonüümsust palunud Elroni vedurijuhi sõnul peab juht küll rongi peatama esimese vaguni peatumismärgi juures, aga peatutakse siiski terve mõistuse järgi ja vastavalt sellele, kus inimesed seisavad.

Siiski võib tema hinnangul rongide peatumise korra muudatus kaasa tuua ka ohtlikke olukordi. „Selline oht tekib,  kui  rong saabub jaama, rahvas on varikatuse all, vihma ka veel sajab ja inimesed hakkavad võidu mööda platvormi rongile järele trügima, siis on oht rongi vahele kukkuda ja surma saada, ” ütles ta.

Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Mai Vahtriku sõnul puudutab rongide peatumiskorra  muudatus teist ja kolmandat platvormi, mis asuvad jaamahoone poolt vaadates teisel pool rööpaid ja millele saab ligi jalakäijate tunneli kaudu. Nendel platvormidel asuva tunneli sisse- ja väljapääsule ehitatud varikatuse seinad on perroonile liiga lähedal. Seetõttu ei ole rongist, kui see varikatuse seintega kohakuti peatub, võimalik väljuda lapsevankri, ratastooli või jalgrattaga. “Seega peatuvad nüüd rongid platvormide 2 ja 3 puhul märgi “esimese vaguni peatuskoht” juures, sõites sõidusuunas perrooni lõpuni välja,” ütles Vahtrik.

Vedurijuhi hinnangul võinuks probleemi lahendada esimese vaguni peatuse-märkide ümber tõstmisega. Samuti oleks tema arvates võimalik teha tunneli postide järgi selgeks need kohad, kus seisma jäädes rongi uksed postide varju ei jääks.

Vahtrik kinnitas, et tema andmetel peatuvad alates 26. juunist kõik esimest platvormi kasutavad rongid jaamahoone ees, nagu varem. „Seal on küll postid, mis toetavad ilusat väärikat jaamahoonet, aga üldiselt  ikkagi saab neist mööda, isegi kui uks satub nende kohale. Nad ei ole väga jämedad,” ütles Vahtrik. „Usume, et nii on sõitjatel kõige mugavam.”

Reisijad pahased

Kui Tartu Postimees neljapäeval, 25. juunil rongijaamas käis, peatus ka esimeselt platvormilt väljuv Tartu–Tallinna rong perrooni otsas, mitte keskel, jaamahoone ees. Reisijad, kes jõudsid rongijaama vahetult enne rongi väljumist, pidid jaamahoone eest rongini jooksma. Rakkest pärit Heldi jäi oma tütrega rongist sootuks maha, sest ta ei teadnud, et rong jaamahoone eest ei välju. „Peame ootama kas järgmist rongi või sõidame bussiga koju,” ütles ta.

Rongide peatumisega perrooni otsas tekitab reisijatele mitmeid ebamugavusi. Perroonide keskosade kohale on paigutatud katus, mis kaitseb vihma, lume ja tuule eest, kuid rongide uus peatumiskoht asub lageda taeva all. Samuti tuleb rongile jõudmiseks nüüdsest pikema teekonnaga arvestada.

Jaamahoone infopunktis töötav Haldi Lillo on juba harjunud, et  peab jaamahoones istuvaid inimesi pidevalt rongi kohalolekust teavitama. „Alguses oli segadus suur, maha jäi palju sõitjaid. Viimasel ajal  ma pean käima ütlemas, et rong on nüüd ees,” ütles Lillo. Tema sõnul on tavaline olukord, kus jaamahoone ees olevad inimesed, nähes, et rong neist mööda kihutab, lambakarjana sellele järele jooksevad. „Ühel korral üks kepiga vanainimene jooksis ka seal koos teistega. Seda oli kohe nii halb vaadata,” rääkis ta.

Praegu ei ole rongide peatumise paiga muudatusest jaamas väljas mingit infot. Küsimuse peale, kas reisijate tarvis pannakse vastav teave ka kusagile üles, vastas Mai Vahtrik, et nad kaaluvad seda.

Vahtrik ei nimetaks rongide uut peatumiskorda muudatuseks. „Platvorm ei ole väga pikk ja  on näha, et rong on seal ääres nii ehk naa ja et sealtsamast ta ka väljub. Me ei räägi mingist pikast platvormist ja inimesed peaksid siiski ise hoolsamini vaatama, kas rong seisab seal ääres,” teatas Vahtrik. 

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto