Sisukord
Arvamus
Postimees
29.06.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakaas Rapla lennuväljal peeti lennupäeva Värskast sai nädalavahetuseks soome-ugri kultuuri süda Eesti lühiuudised Poliitiline jalad sirgu olek lõpeb peagi Majandus Kreeka valis lõputu õuduse asemel õudse lõpu Eesti antud garantiid ilmselt käiku ei lähe Maksmata jätmine ei tähenda veel maksejõuetust Kreeka tõukas euroala määramatusse Homme ei juhtu midagi erilist Arendajad pressivad Eesti jõukaimasse valda Välismaa Kreeka valis lõputu õuduse asemel õudse lõpu Maksmata jätmine ei tähenda veel maksejõuetust Eesti antud garantiid ilmselt käiku ei lähe Kreeka tõukas euroala määramatusse Homme ei juhtu midagi erilist Terrorihirm liidab kuveitlasi Terror prantsuse moodi: pea maha ja pilt sõbrale Tuneesia rannamõrvar fännas jalgpalli, räppi ja džihaadi Arvamus Postimees 1921. aastal: vaja on päevahuvidest kõrgemalolevat majanduspoliitikat Ahto Lobjakas: Kreeka E Urve Eslas: räägime siis pealegi ilmast Kristina Kallas: kas Euroopat on tabanud põgeniketulv? Juhtkiri: kõik võib olla tuksis, aga lootus püsib Kõva sõna Kultuur Maailma luuakse lugudega Sport Spordi lühiuudised Cretu plaanib Euroopa liigas alustada põhimeestega ja hiljem rohkem katsetada Serbia ime, Prantsusmaa finaalineedus ja uus Maria Jõeäär rikkus Taaramäe ja Kangerti Vändra idülli Post muserdas kehvas seisus Kaljut Tallinn Tallinna teeremondi tippaeg algab kolmapäeval Rapla lennuväljal peeti lennupäeva Tarbija Katse: milline piim säilib külmkapis avatult kõige kauem Meelelahutus Koomiks Sudoku

Urve Eslas: räägime siis pealegi ilmast

2 min lugemist
Urve Eslas FOTO: Erakogu

Kõik kaebavad ilma üle, aga keegi ei taha ohverdada neitsit, et seda muuta. Selle veidra ütluse allikat keegi õigupoolest ei tea, aga tänapäevases kontekstis on ütluses kaks viga. Esiteks, ilma ei saa muuta, ja teiseks, isegi kui saaks, siis neitside ohverdamisest poleks ilmselt suuremat abi. Ometi võib seda lauset kujutleda teises kultuuriajaloolises olukorras, kus ilm arvati olevat ohverdusega muudetav, ja nii tähendaks see metafoorina hoopis muud: et kõik teavad, et asi on halb, kuid kellelgi pole piisavalt julgust, et midagi ette võtta.

Umbes sarnane olukord on praegu pagulaspoliitikast kõnelemisel. Sotsiaalmeedia on täis inimesi, kes end võõravihast puudutatuna tunnevad, kuid otse ja avalikult julgevad vähesed seda öelda, sest pagulastevastaste raevukas rünnak on liiga massiivne. Kuid olgu sotsiaalmeediaga kuidas on, veel halvem on, et sama kehtib väljaspool sotsiaalmeediat poliitikute ja muidu aktiivsete sõnavõtjate kohta.

Kui saaks kokku koguda kõik, kes võõraviha kohta on salaja ja omavahel öelnud «mul on häbi» – või mõne selle ekvivalendi – saaks kokku raamatu. Lehes (või kõnes, blogis või pressikonverentsil) öelnuid on vaid käputäis. Mõneti mõistetavalt, sest vaen, mille raev neile kaela kallab, on kuri ja alandav. Mõni aasta tagasi tõi Daniel Vaarik Memokraadi blogis ilmunud «Trolliküti käsiraamatus» välja sellise mõtte: halb on see, et inimesed ei julge vaenajate massiivse rünnaku all enam rääkida ja nii võib sõnavabadus hakata tööle enda vastu. Need, kes tahaksid öelda, on pigem vakka. Tulemiks see, et vaenajate hääl kõlab, mõistlike oma mitte.

Selle vaenajate hääle najal on kerge ekslikke järeldusi teha. Näiteks arvata, et olemegi rahvana sallimatu ja võõravaenulik, ehkki tegelikkus on muu. Hiljuti riigikantselei tellitud uuringu järgi on pagulaste vastuvõtmise vastu veidi üle 40 protsendi inimestest. Jah, palju, aga isegi mitte enamus, rääkimata rahvast tervikuna. Kuid meediast paistame homogeense raevuka jõuna, mis tõrjub kõike, mis meiega geneetiliselt kokku ei kõla. Ja veel üks aspekt, vahel unustatud: sellisena paistame ka väljapoole (sest tekstid on tõlgitavad), neile, kes meile abi andnud ja nüüd abi vajavad.

Aga olgu pilguga väljastpoolt kuidas on, küsimusi on kolm. Miks neil, kes kodanikujulguse või tsiviilkuraasi muul ajal olulisena välja tõid, nüüd julgust pole; miks need, kellele poliitikuamet paneb kohuse osaleda poliitika tegemises, kinganinasid vaatavad, ja miks usuorganisatsioonide liidrid, kel on võimalus seista nii inimsuse kui ka kristlaste eest (pagulaste seas on ka ISISe rünnakute eest pagenud kristlasi), korraga vait on?

Paar päev tagasi – ja mitte päris juhuslikult - nägin Postimehe lähedal tuttavat, kodanikuühiskonna aktivisti. Ta ütles, et pagulaste vastane viha ajab ta marru. Aga ütle siis ometi midagi, vastasin ma. Sõimajaid on liiga palju, nentis ta. Oli siis veidi vait ja lisas, et ilm on ka niru, ei tea, millal see suvi tuleb.

Olgu, räägime siis pealegi ilmast, ehkki rääkima peaks hoopis muust.

Seotud lood
27.06.2015 30.06.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto