Sisukord
Välismaa
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (2) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Terrorihirm liidab kuveitlasi

3 min lugemist
Kuveitlased kandmas riigilippu mähitud kirstu, milles lebab üks reedese enesetapurünnaku ohver. FOTO: AP/Scanpix

Tuhanded leinajad kogunesid nädalavahetusel mälestama reedel Kuveidi šiiitide mošee plahvatuses hukkunuid. Verises enesetapurünnakus sai surma 27 ja vigastada enam kui kakssada inimest. Tapatalgute eest võttis vastutuse Süürias ja Iraagis tegutsev sunniäärmuslik terroriorganisatsioon Islamiriik (IS). Kuveidi siseministeeriumi sõnul oli rünnaku läbiviija Saudi Araabiast pärit Abdul-Muhsen al-Qabaa.

Vaatamata ISi tegevusele naabruses asuvas Iraagis tabas võigas veretöö Kuveidi ühiskonda ootamatult. Kuveitlaste reaktsioon on paljuski võrreldav Norra omaga pärast Anders Breiviku korraldatud massimõrva. Kuveidi ametlikud meediakanalid ja suhtluskeskkonnad lõkendavad rahvuslikust üksmeelest, mõistes toimunud rünnaku üksmeelselt hukka.

«Kuveidi rahvas seisab kindlalt terrorismi ja ässituste vastu,» ütles šeik Azzam, Kuveidi suursaadik Bahreinis. Kuveidi riigipea, emiir Sabah al-Sabah omakorda nimetas langenuid märtriteks, kes surid argpüksliku rünnaku tõttu.

Lisaks lubavad Kuveidi julgeolekuorganid senisest enam võidelda usuäärmuslike liikumistega. Juba praeguseks on tehtud arvukalt läbiotsimisi, mille eesmärk on kohalike terrorivõrgustike tegevuse peatamine.

Rahvuslik ühtsus ulatub ametlikest väljaütlemisest ja tegevustest kaugemale. Nii näiteks postitati sotsiaalmeediasse mitu videot, kus Kuveidi šiiidid ja sunniidid olid kokku tulnud ühisteks õhtusteks ramadaanipalveteks. Kuveidi päevaleht Al-Anba omakorda avaldas karikatuuri, kus šiiitide ja sunniitide käepigistus murrab pooleks ISi võitleja. «Daesh [Islamiriik] on kõikjal, kuid mitte Kuveidis,» märkis teine hüüdlause pildil, kus haamer kangutas põrandast välja ISi nimelist naela.

Šiiitide ja sunniitide omavaheline hea läbisaamine on pikalt olnud Kuveidi ühiskonna toimimise alustalaks. Usugruppide suurus pole täpselt teada, kuid hinnanguliselt moodustavad šiiidid umbes kolmandiku Kuveidi kodanikest. Erinevad kogukonnad on Lõuna-Eesti suuruses Kuveidis tihedalt läbi põimunud.

Saud As-Sanusi, tuntud Kuveidi romaanikirjanik, kirjeldab oma raamatus «Sa’k al-Bambo» (ar. k. bambuskepp) värvikalt, kuidas noored kuveitlased eri ühiskonnakihtidest ja religioossetest gruppidest üksteisega muretult lävivad, toetades parlamendivalimistel samu kandidaate. Kuveitlaseks olemine kaalub erinevused tihti üles.

Üks aasta kalifaati

Täna möödub ka aasta ISi kalifaadi väljakuulutamisest mullu suvel pärast ulatuslikke sõjalisi vallutusi Iraagis. Aastaseks saanud niinimetatud kalifaat ja seda haldav organisatsioon on kogu oma eksistentsi vältel püüdnud süvendada eri islamisektide vahelisi lõhesid.

Iraagis on IS korraldanud sadu rünnakuid šiiidi linnaosadele Bagdadis ja mujal, kutsudes omakorda esile kättemaksuaktsioone sunniitide vastu. Kahtlustuste ja vihavaenu kasv eri kogukondade vahel on võrdelises seoses ISi toetajate arvu tõusuga. «Masside lahingusse kaasatõmbamine eeldab rohkem tegevusi, mis kütavad üles vastasseise ja kutsuvad inimesi üles liituma sõjaga, tahavad nad seda või mitte,» kirjutas sunniäärmuslik ideoloog Abu Bakr Naji juba viis aastat tagasi.

Naji verd nõudvad juhtmõtted omaks võtnud kalifaadi jaoks kujutab Kuveit ohtlikku alternatiivi – ühiskonda, kus erinevad usulahud saavad rahumeelselt koos elada. Selles valguses tundub loomulik, et äärmuslased püüavad Kuveidis väljakujunenud tasakaalu läbi terrori lõhkuda. Äärmuslaste mustvalges maailmas pole ruumi neljavärvilisele Kuveidi rahvuslipule.

Väljakutsete algus

Vaatamata Kuveidi ühiskonna üldisele üksmeelele, eriti mis puudutab vägivalla kasutamist erimeelsuste lahendamiseks, tuleb riigil tegeleda mitme olulise väljakutsega.

ISi puhul tuleb üle saada vandenõuteooriatest, mille järgi pole ISi näol mingisugust pistmist regionaalsete probleemidega. «Muslimitele ja rahvusvahelisele kogukonnale on saanud kristallselgeks, et niinimetatud islamiriigi kujul on tegu väljaspool loodud organisatsiooniga, mille eesmärgiks on islami kuvandi kahjustamine,» kirjutab ajakirjanik ja teoloog Hamad Salim Al-Muri Kuveidi ajalehes Al-Watan, viidates toimunud rünnakutele.

Seesugune lähenemine äärmuslaste küsimusele on murettekitav, kuna eirab pahatihti regiooni riigijuhtide suutmatust kontrollida kohalikke radikaalseid usulisi liikumisi, mis tegutsevad sageli islamikoolide ja mošeede juures.

Lisaks tuleb Kuveidil tõsisemalt tegeleda kodakondsuseta isikute probleemiga. Kuveidi lõpliku iseseisvumisega möödunud sajandi keskel tekkis riiki arvukalt kodakondsuseta inimesi (ar. k. bedun), kes pärinesid tihti Iraagist. Kaua laienesid neile kodanikega sarnased õigused ja suur osa teenis isegi riigi relvajõududes. Praeguseks on paljud neist siiski ühiskonnas tõrjutud ning neil puudub tavapärane juurdepääs haridusele ja töökohtadele.

Riigis on ligi sada tuhat registreeritud kodakondsuseta elanikku, kellele lisandub veel hinnanguliselt mõnikümmend tuhat registreerimata inimest. Kodakondsuseta kuveitlane oli ka reedese enesetaputerroristi autojuht, nagu märkis Kuveidi siseministeerium.

Lahenduseta bedunide küsimus kujutab endast Kuveidi ühiskonnale suurt ohtu. Esiteks puudub riigil selge ülevaade oma elanike arvust ja asukohtadest, teiseks on tõrjutud üksikud indiviidid tihti altimad liituma äärmuslike liikumistega. Üksik käsi ei plaksuta, vaid lööb, ütleb araabia kõnekäänd.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto