Sisukord
Välismaa
Postimees
29.06.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakaas Rapla lennuväljal peeti lennupäeva Värskast sai nädalavahetuseks soome-ugri kultuuri süda Eesti lühiuudised Poliitiline jalad sirgu olek lõpeb peagi Majandus Kreeka valis lõputu õuduse asemel õudse lõpu Eesti antud garantiid ilmselt käiku ei lähe Maksmata jätmine ei tähenda veel maksejõuetust Kreeka tõukas euroala määramatusse Homme ei juhtu midagi erilist Arendajad pressivad Eesti jõukaimasse valda Välismaa Kreeka valis lõputu õuduse asemel õudse lõpu Maksmata jätmine ei tähenda veel maksejõuetust Eesti antud garantiid ilmselt käiku ei lähe Kreeka tõukas euroala määramatusse Homme ei juhtu midagi erilist Terrorihirm liidab kuveitlasi Terror prantsuse moodi: pea maha ja pilt sõbrale Tuneesia rannamõrvar fännas jalgpalli, räppi ja džihaadi Arvamus Postimees 1921. aastal: vaja on päevahuvidest kõrgemalolevat majanduspoliitikat Ahto Lobjakas: Kreeka E Urve Eslas: räägime siis pealegi ilmast Kristina Kallas: kas Euroopat on tabanud põgeniketulv? Juhtkiri: kõik võib olla tuksis, aga lootus püsib Kõva sõna Kultuur Maailma luuakse lugudega Sport Spordi lühiuudised Cretu plaanib Euroopa liigas alustada põhimeestega ja hiljem rohkem katsetada Serbia ime, Prantsusmaa finaalineedus ja uus Maria Jõeäär rikkus Taaramäe ja Kangerti Vändra idülli Post muserdas kehvas seisus Kaljut Tallinn Tallinna teeremondi tippaeg algab kolmapäeval Rapla lennuväljal peeti lennupäeva Tarbija Katse: milline piim säilib külmkapis avatult kõige kauem Tartu Linnavolikogus: mis maksab tasuta sõidu õigus? Tartu linna päev vallutab südalinna Tartus on pagulastele tööd, aga pole kodu Rongide uus peatumiskoht külvab Tartu vaksalis segadust Kirjanik tuli sahtlist välja kui kunstnik Puhja vald tahab Rekule jõesadamat Tartu neiud asuvad õppima Araabia Ühendemiraatides Meelelahutus Koomiks Sudoku

Terrorihirm liidab kuveitlasi

3 min lugemist
Kuveitlased kandmas riigilippu mähitud kirstu, milles lebab üks reedese enesetapurünnaku ohver. FOTO: AP/Scanpix

Tuhanded leinajad kogunesid nädalavahetusel mälestama reedel Kuveidi šiiitide mošee plahvatuses hukkunuid. Verises enesetapurünnakus sai surma 27 ja vigastada enam kui kakssada inimest. Tapatalgute eest võttis vastutuse Süürias ja Iraagis tegutsev sunniäärmuslik terroriorganisatsioon Islamiriik (IS). Kuveidi siseministeeriumi sõnul oli rünnaku läbiviija Saudi Araabiast pärit Abdul-Muhsen al-Qabaa.

Vaatamata ISi tegevusele naabruses asuvas Iraagis tabas võigas veretöö Kuveidi ühiskonda ootamatult. Kuveitlaste reaktsioon on paljuski võrreldav Norra omaga pärast Anders Breiviku korraldatud massimõrva. Kuveidi ametlikud meediakanalid ja suhtluskeskkonnad lõkendavad rahvuslikust üksmeelest, mõistes toimunud rünnaku üksmeelselt hukka.

«Kuveidi rahvas seisab kindlalt terrorismi ja ässituste vastu,» ütles šeik Azzam, Kuveidi suursaadik Bahreinis. Kuveidi riigipea, emiir Sabah al-Sabah omakorda nimetas langenuid märtriteks, kes surid argpüksliku rünnaku tõttu.

Lisaks lubavad Kuveidi julgeolekuorganid senisest enam võidelda usuäärmuslike liikumistega. Juba praeguseks on tehtud arvukalt läbiotsimisi, mille eesmärk on kohalike terrorivõrgustike tegevuse peatamine.

Rahvuslik ühtsus ulatub ametlikest väljaütlemisest ja tegevustest kaugemale. Nii näiteks postitati sotsiaalmeediasse mitu videot, kus Kuveidi šiiidid ja sunniidid olid kokku tulnud ühisteks õhtusteks ramadaanipalveteks. Kuveidi päevaleht Al-Anba omakorda avaldas karikatuuri, kus šiiitide ja sunniitide käepigistus murrab pooleks ISi võitleja. «Daesh [Islamiriik] on kõikjal, kuid mitte Kuveidis,» märkis teine hüüdlause pildil, kus haamer kangutas põrandast välja ISi nimelist naela.

Šiiitide ja sunniitide omavaheline hea läbisaamine on pikalt olnud Kuveidi ühiskonna toimimise alustalaks. Usugruppide suurus pole täpselt teada, kuid hinnanguliselt moodustavad šiiidid umbes kolmandiku Kuveidi kodanikest. Erinevad kogukonnad on Lõuna-Eesti suuruses Kuveidis tihedalt läbi põimunud.

Saud As-Sanusi, tuntud Kuveidi romaanikirjanik, kirjeldab oma raamatus «Sa’k al-Bambo» (ar. k. bambuskepp) värvikalt, kuidas noored kuveitlased eri ühiskonnakihtidest ja religioossetest gruppidest üksteisega muretult lävivad, toetades parlamendivalimistel samu kandidaate. Kuveitlaseks olemine kaalub erinevused tihti üles.

Üks aasta kalifaati

Täna möödub ka aasta ISi kalifaadi väljakuulutamisest mullu suvel pärast ulatuslikke sõjalisi vallutusi Iraagis. Aastaseks saanud niinimetatud kalifaat ja seda haldav organisatsioon on kogu oma eksistentsi vältel püüdnud süvendada eri islamisektide vahelisi lõhesid.

Iraagis on IS korraldanud sadu rünnakuid šiiidi linnaosadele Bagdadis ja mujal, kutsudes omakorda esile kättemaksuaktsioone sunniitide vastu. Kahtlustuste ja vihavaenu kasv eri kogukondade vahel on võrdelises seoses ISi toetajate arvu tõusuga. «Masside lahingusse kaasatõmbamine eeldab rohkem tegevusi, mis kütavad üles vastasseise ja kutsuvad inimesi üles liituma sõjaga, tahavad nad seda või mitte,» kirjutas sunniäärmuslik ideoloog Abu Bakr Naji juba viis aastat tagasi.

Naji verd nõudvad juhtmõtted omaks võtnud kalifaadi jaoks kujutab Kuveit ohtlikku alternatiivi – ühiskonda, kus erinevad usulahud saavad rahumeelselt koos elada. Selles valguses tundub loomulik, et äärmuslased püüavad Kuveidis väljakujunenud tasakaalu läbi terrori lõhkuda. Äärmuslaste mustvalges maailmas pole ruumi neljavärvilisele Kuveidi rahvuslipule.

Väljakutsete algus

Vaatamata Kuveidi ühiskonna üldisele üksmeelele, eriti mis puudutab vägivalla kasutamist erimeelsuste lahendamiseks, tuleb riigil tegeleda mitme olulise väljakutsega.

ISi puhul tuleb üle saada vandenõuteooriatest, mille järgi pole ISi näol mingisugust pistmist regionaalsete probleemidega. «Muslimitele ja rahvusvahelisele kogukonnale on saanud kristallselgeks, et niinimetatud islamiriigi kujul on tegu väljaspool loodud organisatsiooniga, mille eesmärgiks on islami kuvandi kahjustamine,» kirjutab ajakirjanik ja teoloog Hamad Salim Al-Muri Kuveidi ajalehes Al-Watan, viidates toimunud rünnakutele.

Seesugune lähenemine äärmuslaste küsimusele on murettekitav, kuna eirab pahatihti regiooni riigijuhtide suutmatust kontrollida kohalikke radikaalseid usulisi liikumisi, mis tegutsevad sageli islamikoolide ja mošeede juures.

Lisaks tuleb Kuveidil tõsisemalt tegeleda kodakondsuseta isikute probleemiga. Kuveidi lõpliku iseseisvumisega möödunud sajandi keskel tekkis riiki arvukalt kodakondsuseta inimesi (ar. k. bedun), kes pärinesid tihti Iraagist. Kaua laienesid neile kodanikega sarnased õigused ja suur osa teenis isegi riigi relvajõududes. Praeguseks on paljud neist siiski ühiskonnas tõrjutud ning neil puudub tavapärane juurdepääs haridusele ja töökohtadele.

Riigis on ligi sada tuhat registreeritud kodakondsuseta elanikku, kellele lisandub veel hinnanguliselt mõnikümmend tuhat registreerimata inimest. Kodakondsuseta kuveitlane oli ka reedese enesetaputerroristi autojuht, nagu märkis Kuveidi siseministeerium.

Lahenduseta bedunide küsimus kujutab endast Kuveidi ühiskonnale suurt ohtu. Esiteks puudub riigil selge ülevaade oma elanike arvust ja asukohtadest, teiseks on tõrjutud üksikud indiviidid tihti altimad liituma äärmuslike liikumistega. Üksik käsi ei plaksuta, vaid lööb, ütleb araabia kõnekäänd.

Seotud lood
27.06.2015 30.06.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto