Sisukord
Arter
Postimees

Pilvelõhkujate paradiisis

2 min lugemist

Olid ajad, mil Chicagot peeti linnaks, kus seadused ei kehti. Sest seal võimutsesid gängsterid. Nüüd on olukord sootuks teine. Aga see ei tähenda, et igavam.

Frank Kehoed, kelle kõrval istet võtan, on tulistatud. See juhtus siis, kui ta töötas Chicagos politseinikuna. Nüüd sõidutab ta suurlinna külastajaid pesuehtsa Ameerika hiidmaasturi, seitsmekohalise läikivmusta Ford Expeditioniga.

Mitte et ta tookord, kui teda tulistati, pihta oleks saanud ning haavatuna politseisse enam ei kõlvanuks. Kuul läks napilt mööda. «Kõrva juurest käis vihin,» lausub Kehoe.

«Kas saite tulistaja kätte?» uurin.

«Ei. Ma ei näinudki, kes tulistas.»

Pikka kasvu lühikeste hallide juustega Kehoe, välimuse järgi otsustades veidi üle 60, on silmatorkavalt sirge rühiga ning rahulike, ütleks, et turvatunnet sisendavate maneeridega. Ta on politseist pensionil. Aga kes teine kui temasugune Chicago iga nurgatagust tundev mees oleks parem, et külalistele linna näidata.

Chicago on võrreldes paari kümnendi taguse ajaga, mil tema linnas korda pidas, kõvasti muutunud, ütleb Kehoe. Rääkimata võrdlusest kümnenditega üle-eelmise sajandivahetuse eel ja järel, mil Chicago oli üks pöörasemaid linnu Ameerikas. Seda laastas 1871. aastal suur tulekahju, mis jättis kolmandiku elanikest koduta; seda pingestasid töölisprotestid, kus hukkus nii demonstrante kui ka politseinikke; seda lõhestasid rassirahutused; seda kurnasid sanitaarprobleemid, mis kaasnesid elanikkonna kiire kasvuga – Chicagost sai miljonilinn juba aastal 1890 – ning tööstuse tormilise arenguga, mida on kõige ehedamalt kirjeldanud Upton Sinclair romaanis «Džungel». Ja lõppeks sai Chicago kurikuulsaks pärast seda, kui seal asus tegutsema Ameerika legendaarseim gängster Al Capone – mees, kes tegi Chicagost üldsuse silmis linna, kus seadused ei kehti.

Jaak Joala on tolle aja kohta laulnud:

«Isa oli mul politseimees Chicagos / aeg oli raske siis / gangsterid, vaesus, kriis.

Oli öö nagu ikka siis / loeti dollareid USAs / kuid sel hetkel Chicago sai / kurikuulsaks üle maa.

Al Capone on nüüdsest boss / elu väärt vaid mõni kross / ning on lauldud selle laul, / kes veel seadust hoiab aus.»

Frank Kehoe ei püüdnud hoida seadust aus Capone’i valitsemisajal, vaid laias laastus pool sajandit hiljem. Aga ohutu polnud tema amet tollalgi. Selle kohta, kus teda tulistati, ütleb ta: «In the projects.»

The projects’iks nimetati linna raha eest ehitatud suuri kandilisi kõrghooneid, kus elasid vaesed. Kaks kolmandikku noist moodustasid mustanahalised ja ülejäänu enamasti latiinod. Kehoe käis tol peaaegu saatuslikul päeval the projects’is narkoärikaid taga ajamas.

«Kas need hooned on seest sama hullud, nagu neid näidatakse Ameerika filmides?» uurin.

«Palju hullemad,» vastab Kehoe. Ta kirjeldab läppava haisuga koridore, uriini järele lehkavaid trepikodasid.

«Aga näe,» osutab ta käega Fordi suurest esiaknast välja. (Kui heidaks pilgu läbi tagaakna, näeks seal taevasse küünitamas Chicago kesklinna pilvelõhkujaid.) «Kõik need suured elumajad on maha lammutatud. Chicago on viimasel ajal nii palju muutunud.» 

Isegi vanade raudtee- ja tööstushoonete kohale kerkivad uued moodsad elurajoonid ja kaubanduskeskused.

Joala laulis omaaegse Chicago kohta: «Nurgalt ilmus üks tume Ford / automaat jälle sülgas tuld.» Need ajad on nüüdseks möödanik, nendib Kehoe.

Tõepoolest, kui jalutada hilisõhtul pimedas Chicago kesklinna tänavail, ei tule pähegi, et kuskil võiks seirata oht. (Muidugi ei tasu oma nina toppida kahtlastesse nurgatagustesse ja kangialustesse.) Isegi rahakerjajaid paistab palju vähem kui New Yorgis.

Alanud suvest kuni oktoobri keskpaigani viib kolm korda nädalas Helsingist Chicagosse üheksatunnine otselend. Arter tegi juuni keskel kaasa kõige esimese lennu. Neil külgedel saate lühikese ülevaate, mida on pakkuda ligi kolme miljoni elanikuga Chicagol, Ameerika suuruselt kolmandal linnal.

*

Arteri reisi Chicagosse rahastas Finnair.

Seotud lood
    03.07.2015 06.07.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto