Sisukord
Uudised
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla (1) Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi (7) «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (22) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (19) Erik Aru: kas faktidel on lootust? (2) Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (17) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus (1) Eve Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (4) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel (1) Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla (1) Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tartu operatsiooniõde on Euroopa esiviisikus

4 min lugemist
Tartu ülikooli klinikumi operatsiooniõde Irina Lampinen (37) on alati teadnud, et talle meeldib inimesi aidata, kellegi enesetunnet või meeleolu parandada ning näha, kuidas haige paraneb. FOTO: Kristjan Teedema

Täna kell 9 ulatatakse Tartu ülikooli kliinikumi operatsiooniteenistuses Irina Lampinenile tunnistus selle kohta, et ta on üks erakordsemaid operatsiooniõdesid terves Euroopas.

Samasugused tseremooniad leiavad aset ka Türgi, Sloveenia, Hispaania ja Iirimaa ühes või teises kliinikus, sest just neis riikides töötavad ülejäänud neli kõrge tunnustuse saanud operatsiooniõde.

Õde Irina Lampinenil endal on täna vaba päev, sest ta lõpetas just ühe 24-tunnise tööpäeva. Tolle päeva sisse mahtusid kaks põlveliigese vahetust ja üks puusaliigese vahetus ning õlavarreluu biopsia. Need olid plaanilised operatsioonid, mis said läbi eile päeval kella nelja paiku.

Edasi läks Irina päev nii, et ta oli valves ja jätkas erakorraliste operatsioonide juures õe kohustuste täitmist.

Erakorraline töö võib olla traumatoloogiline, günekoloogiline, onkoloogiline või ka neurokirurgiline lõikus. Vahel on laual patsient, kel on nuga kopsus või ora läbi keha. Või tuleb viibida operatsioonil, mil on vaja opereerida doonorit.

Mingis mõttes on Irina Lampinenile saabunud tunnustuse taga kliinikumi operatsiooniteenistuse ülemõe Tiiu Koemetsa tragidus.

Koemets on Euroopa operatsiooniõdede ühingu juhatuse liige ning tema pani kevadel tähele firma Anselli algatust, kes kuulutas välja Euroopa operatsiooniõdede võistluse.

Ülemõde Tiiu Koemets luges rida-realt läbi kõik nõuded, mis olid vajalikud kandidaatide esitamiseks. Otsiti õdesid, kes paistaksid silma erakordsete erialaoskuste ja isikuomaduste poolest ning kes oleksid ka õpetavad õed.

«Ma oleksin võinud esitada terve rea kandidaate, aga ma ei teinud seda,» lausus Tiiu Koemets. «Ma saatsin ühe ettepaneku, sest mulle tundus, et vaid Irina on kõige sobivam.»

See, kes ulatab skalpelli

Tavaliselt teavad inimesed seda, et operatsioonil on õde see, kes ulatab kirurgile instrumendi. «Skalpell! No annan skalpelli. Käärid! No annan käärid,» kirjeldab Irina Lampinen seda ettekujutust ja naerab. «Ei, nii tuim see töö küll ei ole!»

Operatsiooniõe töö on tema meelest üks huvitavamaid alasid õenduses üldse. Irina Lampinen vaatab juba eelmisel päeval järele, mis tal ees seisab. «Mu vaim peab olema valmis,» sõnab ta.

Õde on opitoa perenaine. Tema tagab, et kõik oleks olemas, instrumentide ja endo­proteeside komplektidest ja tarvikutest kuni selleni välja, et kogu aparatuur laitmatult töötaks ning inimestevaheline õhkkond oleks hea.

Euroopa operatsiooni­õdede võistlus

  • Firma Ansell kutsus üles Euroopa haiglaid saatma võistlusele oma õdesid-kandidaate ja korraldas internetis nende vahel hääletuse.
  • 71 maalt anti kokku üle 156 000 hääle.
  • Täna kuulutakse välja viis kangelast-õde, kes kogusid kõige enam hääli.
  • Kliinikumi operatsiooniõde Irina Lampinen kogus neljanda tulemuse ehk 1910 häält.
  • Auhinnaraha 2500 eurot läheb heategevusse.

Irina Lampinen ütleb, et talle meeldib väga kirurgiga kaasa mõelda ja õppida. Mida suurem, raskem või keerulisem on operatsioon, seda parem.

Üks õe oskusi on osata ka ette mõelda. Et kui üks etapp saab valmis ja algab järgmine,  mis selleks hetkeks on vaja valmis panna.

Võtame või puusaliigese vahetuse.

Õdede keeles võib tööde käiku kirjeldada nii: patsient asetatakse külili, ta pestakse, kaetakse, tehakse nahalõige, vabastatakse liiges, siis saetakse reieluu pea maha ...

Õde Irina palub paberit ja pliiatsit, joonistab puusaliigese ja näitab, kust saetakse.

«Siis valmistatakse ette puusanapp, see freesitakse ja pannakse kohale plastist protees,» räägib Irina.

Puusaprotees koosneb nimelt kolmest osast. Edasi räägib Irina reieluu freesimisest ja proteesi järgmiste osade paigaldamisest. «Ja siis on valmis. Jääb vaid kinniõmblemine,» sõnab ta asjalikult.

On aga ka spinaalanestee­siaga lõikusi, kus patsient oma alakeha ei tunne ja on ise ärkvel. Kui opitoas mängib muusika, võib patsient öelda, et pangu õde nüüd raadio natuke kõvemaks, tema tahab ka kuulda. «Kui patsient soovib, siis palun väga,» lausub Irina Lampinen.

Tiimi liikmed

Operatsioonimeeskond koosneb enamasti kirurgist ja tema assistendist, anestesioloogist ja anestesistist ehk narkoosiõest ning kahest operatsiooniõest, kellest üks on instrumenteeriv õde ja teine abistav õde ning järgmisel operatsioonil vastupidi.

«Meil on väga hea kollektiiv, te ei pruugi mind uskuda, aga tõesti on,» ütleb Irina. Ja räägib, et kui ees on mõni hästi keeruline lõikus, on hea, kui tead, et üks õde on igaks juhuks veel selja taga varuks.

«Mul piisab vaid nimetada, ma ei pea üldse palumagi, kohe ollakse nõus,» ütleb Irina Lampinen. Küsimuse peale, milline see väga keeruline olukord võiks olla, mõtleb ta natuke ja ütleb: «Rupteerunud aordi aneurüsm.»

See on haigus, mille puhul  kõige suurema veresoone ehk aordi sein venib kotikujulise laiendina välja ning selles laiendis tekivad rebendid.

«Kõhuõõne avamisel võib siis näha suurt verejooksu On väga hea, kui keegi on siis veel kõrval ja annab mulle kõikvõimalikke asju juurde, mida siis vaja läheb,» ütleb Irina.

Ortopeed Aare Märtson ütleb, et Irina on üks kogenumaid õdesid just ortopeediliste operatsioonide juures.

«Nendel operatsioonidel on eriinstrumentide hulk hirmu tekitav,» rääkis Märtson. «Kõik need plaadid, kruvid, vardad, traadid, naelad, mida kasutatakse luumurdude opereerimisel, on vaja selgeks teha. Ja lõpuks – liigesevahetamise operatsioonid nõuavad erilist korrektsust ja steriilsust, sest liigeseproteesid peavad teenima patsiente väga pikka aega. Tagatipuks on kõik need operatsioonikomplektid rasked ja operatsiooniõde peab ka füüsiliselt tugev olema.»

Selles loos ei jõua palju rääkida Irina Lampinenist kui operatsiooniõdede koolitajast Eestis ja välismaal. Ta on läbinud rahvusvahelise koolituse organisatsioonis AO-Foun­dation, mille eesotsas seisavad maailmanimega kirurgid, kes tegelevad luumurdude ning luu- ja lihaskonna haiguste ravimisega.

Üks valdkondi, millele ollakse keskendunud, on trauma ning Irina Lampinen on Eesti AO-Trauma koolituse esindaja ja siinne ainus mentor.

ARVAMUS

TÜK operat­siooniteenis­tuse ülemõde Tiiu Koemets:

Tänavu Euroopas esimest korda välja kuulutatud operatsiooniõdede võistluse eesmärk on tõmmata tähelepanu erialale, mis on teenimatult varju jäänud.

Ansell on üks meditsiini ohutuse eest seisvaid ettevõtteid, mis toodab ka mitmesuguseid kaitsevahendeid, sealhulgas kirurgikindaid.

Võiks ju karta, et õdede võistluse korraldamisel on ka firma omakasu mängus, aga tegelikult see nii ei ole. Raha, mis viiele parimale välja jagatakse, saab kasutada ainult annetusteks.

Irina otsustas, et tema raha läheb organisatsioonile Chain of Hope, mis tegeleb arengumaade lastega.

Nendega, kel ei ole võimalik saada oma riigis vajalikku kirurgilist abi.

Korraldajad valisid 150 kandidaadist välja omakorda 58, kes seati koos nime, pildi ja lühiiseloomustusega üles veebiküljele.

Kõik  inimesed, kes teadsid ja tahtsid, said paari kuu jooksul hääletada.

Õdesid esitati paarikümnest riigist.

Kõige rohkem hääli kogus Türgi õde Ilknur Yayla – 101 372 häält – ning Sloveenia õde Mateja Stare – 21 592 häält. Irina Lampinen oli pingereas neljas.

Irina oli ka ainus Eesti võistleja ning see, et väikesest Eestist ja siitsamast Tartust pärit operatsiooniõde saab nii palju hääli, näitab, kui üksmeelsed me Irina suhtes oleme.

Kindlasti on oma osa ka selles, et ta on tunnustatud rahvusvaheline koolitaja ning et ta on kuulunud Euroopa operatsiooniõdede ühingu juhatusse.

Paljud hääled on arvatavasti tulnud välismaalt.

Seotud lood
25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto