29. märts 1993: Srebrenicast Tuzlasse pagenud naismoslemite meeleheide. FOTO: AFP/SCANPIX

Üle 8000 Bosnia moslemi elu nõudnud Srebrenica veresauna peetakse seni kõige rängemaks inimsusevastaseks kuriteoks Teise maailmasõja järgses Euroopas.

Tellijale

1995. aasta juulis tapsid Bosnia serblaste väed Srebrenica enklaavis 8372 moslemi poissi ja meest vanusevahemikus 5–94. Naised, tüdrukud ja väiksemad poisid küüditati.  

Saliha Osmanović on üks Srebrenica ellujääjatest, kes oli enklaavi sattunud pärast seda, kui Bosnia serblaste armee põletas ta koduküla maha. «Olime kindlad, et maailm aitab meid,» meenutab ta organisatsiooni Remembering Srebrenica kodulehel. Mõni päev enne veresauna oli ta matnud oma noorima poja ega kujutlenud, et kaotab peagi ka mehe ja vanema poja.