Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Erkki Bahovski: kes maksab, see...?

Erkki Bahovski FOTO: Tairo Lutter

Hiljutised teated sellest, nagu jäänuks eestlanna Katrin Nyman-Metcalf ilma ÜRO esimesest digitaalse privaatsuse uurija ametikohast oma väidetava leebuse – kui tohib sellist sõna kasutada – tõttu USA luureprogrammide vastu, panevad vaid õlgu kehitama ja sunnivad küsima, missugune on siis pärast Teist maailmasõda tööd alustanud maailmaorganisatsiooni tulevik.

Tellijale Tellijale

Huffington Post tsiteerib Nyman-Metcalfi, kelle sõnul tulenes tema läbikukkumine sellest, et mõni aktivist soovis niiviisi lehvitada lippu USA vilepuhujale Edward Snowdenile. Nyman-Metcalf oli varem öelnud, et täielikku digitaalset privaatsust pole olemas, sest midagi tuleb pidevalt ette võtta ka terrorismi suhtes. Aktivistid aga vaatavat maailma mustvalgelt ja nii panigi sakslasest ÜRO Inimõiguste Nõukogu president Joachim Rücker eestlanna kandidatuurile veto.

Kui Katrin Nyman-Metcalf ei saanud ÜRO uude ametisse sellepärast, et ta ei suhtu liiga kriitiliselt USA luuramistesse, siis võib seda pidada ÜRO üsna avameelseks ülestunnistuseks. See kinnitab, et ÜRO kõrgesse ametisse saavad inimesed, kes on juba eos erapoolikud. Peaksid ju ÜRO ametnikud olema võimalikult objektiivsed ja esindama planeedi huve tervikuna. Kui aga see polnud ametikohast ilmajäämise tegelik põhjus, siis jääb üksnes nentida, et ÜRO otsustusmehhanismid on läbipaistmatud.

1971. aastal esitasid soomlased ÜRO peasekretäri kandidaadiks kogenud diplomaadi Max Jakobsoni. Ent Jakobsoni kandidatuur ei läinud läbi, sest Nõukogude Liit oli Jakobsoni peale pahane tema raamatu «Diplomaatiline Talvesõda» pärast. On ka väidetud, et ameeriklasedki pooldasid Jakobsoni asemel austerlasest Kurt Waldheimi ja viisid soomlasi eksiteele, toetades justkui Jakobsoni. Ameeriklaste põhisihiks olevat siiski olnud takistada ametis jätkata eelmisel peasekretäril U Thantil.

Lõpptulemus oli ikkagi see, et neutraalse Soome kandidaat ametisse ei saanud ja Waldheimi minevikust paljastus hiljem hoopis räpaseid detaile.

14.07.2015 16.07.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto