Sisukord
Arvamus
Postimees
18.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Eesti Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku Saeveskit ähvardab materjalipuudus Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusvastaselt (7) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (11) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (2) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust (2) Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid (3) Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus (1) Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (3) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot (8) Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi (1) Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Liis Vaksmann: vaikimine ei paranda olukorda

2 min lugemist
Liis Vaksmann FOTO: Sander Ilvest

Igal ametipostil võib kohata inimesi, kes kasutavad ära oma staatust. Inimesele meeldib rõhutada, et just tema on see õige ning teised seisavad temast madalamal. Sõiduõpetaja ametikoht tundub sellist suhtumist soosivat.

Juba õpetajaamet ise on esinduslik. Meile on maast madalast sisendatud, et õpetajasse tuleb suhtuda lugupidavalt ja tema kui esindusliku persooni sõna tuleb kuulata.

Kui nüüd õpilane suundub autokooli, siis suhtumine oma õpetajasse ei muutu, küll aga leidub teatud seltskond õpetajaid, kes suudavad oma õpilased ebameeldivatesse olukordadesse panna. Selleks kasutavad nad tihti kaheti mõistetavaid repliike või asetavad oma käsi sinna, kus need ei tohiks olla. Olukorrad ei teki aga üleöö. Enamasti on see pikaajaline protsess, kus üks osapool katsetab piire, tegemaks kindlaks, kui kaugele teine pool lubab asjal areneda. Kõigepealt saab asi alguse kahemõttelistest lausetest, mille juurde käivad vabandused, et ärgu õpilane seda kuidagi valesti tõlgendagu. Seejärel lisanduvad «juhuslikud» puudutused. Nii tekitatakse ka ohvrile tunne, justkui kujutaks ta toimuvat ette.

Õpilane on pandud aga olukorda, kus ta ei oska olla ega midagi öelda. Ta ei saa aru, mis õigupoolest toimub. Ta tahab säilitada viisakuse, kuid õpetaja trambib selle viisakuse lihtsalt jalge alla. Õpilast jääb kummitama küsimus, kas ta ehk ei mõtle üle ja võib-olla asjad tegelikult ei olegi nii, nagu tema neid näeb.

Küllaltki keeruline on selliseid situatsioone kontrollida. Kui midagi juhtub, siis õpilasel on väga keeruline seda tõestada – õpilase sõna õpetaja oma vastu. Üldsus usub õpetajat, kuna tema on autoriteet ja kannatanule kleebitakse silt, nagu too oleks ise toimunut provotseerinud.

Paraku ei oska enamik õpilasi näha ega lugeda ohu märke. See tuleneb tänapäevasest ühiskondlikust moraalist. Inimesed aktsepteerivad neile öeldud kaheti mõistetavaid ja seksuaalse alatooniga kommentaare. Lõpuks, kui olukord väljub taluvuse piiridest, on ahistaja seisukohal, et juhtunu oli vastastikune. See on ka üks põhjus, miks inimesed, kannatanud, sellest ei räägi – valitsevad hirm ja kartus ise häbiposti jääda. Kui inimene on kannatanu positsioonis, siis tekib tal paraku automaatselt mõte, et ta on ise selles süüdi.

Kui õpilane on tajunud, et õpetaja on temaga käitunud ebasündsalt, vahetab ta enamasti kohe sõiduõpetajat. Kui aga uuritakse vahetuse põhjust, öeldakse vastuseks – õpetaja ei sobinud. Sellega asi piirdub. Kui aga õpilased räägiksid, mis neid tegelikult vaevab, ei sünniks selliseid olukordi, kus sõiduõpetajad kasutavad enda positsiooni ära ja ahistavad noori tüdrukuid. Õpilane kõrvaldab küll enda jaoks probleemi, kuid laiema üldsuse jaoks jääb see siiski õhku. Mahavaikimist on meie ühiskonnas liialt palju ja asjad ei saa enne paremuse poole liikuda, kui nendest ei räägita.

Seotud lood
17.02.2020 18.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto