Sisukord
Nädala näod
Tänane leht
18.07.2015

Euroopa kuninganna

2 min lugemist
Angela Merkel FOTO: Andrus Peegel

Juuni viimase reede pärastlõunal hakkas Saksamaa kantsler Angela Merkel juba nädalalõppu veetma minema, kuid siis tuli telefonikõne, mis muutis kõik.

Helistas Kreeka peaminister Alexis Tsipras, kellega ta oli eelmise ööpäeva jooksul kohtunud mitu korda küll väiksemas grupis, aga ka vaid kolmekesi koos Prantsusmaa presidendi François Hollande’iga, arutamaks Kreeka võla restruktureerimisest ning uuest abipaketist.

Nüüd ütles Tsipras, et ta ei ole enam kokkuleppest huvitatud ning korraldab referendumi, mis kaks nädalat tagasi ka aset leidis.

Ehkki Merkelit teatakse üsna emotsioonivaba inimesena, valmistas Tsiprase toonane otsus talle suurt pettumust nagu ka teistele Euroopa riigipeadele.

Kantsler, keda tema nõunikud armastavad kutsuda Euroopa kuningannaks, on Kreeka suhtes tunduvalt pehmem kui Saksa rahvas.

«Merkel päästab Kreekat meie rahaga,» laiutas Saksamaa tabloidil Bild esilehekülje pealkiri.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on juba pikemat aega avaldanud arvamust, et Kreeka tuleks mõistlikul viisil eurotsoonist välja arvata, ning on seda arvamust viimastel päevadel ka tugevamalt väljendanud. Ka Merkel ise oli valmis 2012. aastal seda tegema, kuid teda takistas hirm, et Kreeka lahkumine võib põhjustada kataklüsmi, nagu juhtus pärast investeerimispanga Lehman Brothers kokkukukkumist 2008. aasta sügisel.

Pärast seda on Merkel kõikunud siia ja sinna. Ka ööl vastu esmaspäeva oli Merkel valmis laskma Kreekal minna, aga seekord hoidsid sellise lahenduse ära François Hollande ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

Ajakiri Spiegel kirjutas mõni aeg tagasi, et Merkel on viimasel ajal kahestunud. Mingi aeg on ta Numbri-Merkel ja mingi aeg seevastu Euroopa-Merkel.

Numbri-Merkel teab, et Grexit on kõige mõistlikum lahendus, kuid Euroopa-Merkel kardab, et teda võidakse seejärel pidada Euroopa Liidu hauakaevajaks.

Mõlemal aspektil on tugevad poolt- ja vastuargumendid ning kumbki lahendus ei ole riskivaba. Eile Saksamaa parlamendis Kreeka abipaketti kaitstes toonitas kantsler, et ilma abita tabab Kreekat kaos.

Just Saksamaa kantsler on see, kelle õlgadele on langenud vastutus Kreeka ja kogu Euroopa võlakriisi tagajärgede eest.

Inimesed, kes on jälginud Merkeli karjääri, nimetavad tema poliitilise edu aluseks teaduslikku mõtlemist. Eile 61-aastaseks saanud kantsler on doktorikraadiga kvantkeemik.

«Ta on parim analüütik, keda antud olukordades võiks ette kujutada,» ütles ajakirjale The New Yorker tema valitsuse kõrge ametnik. «Ta vaatab erinevaid vektoreid, ekstrapoleerib ja ütleb: sinna suunda me läheme.»

Harjumus näha nähtamatut maailma osakeste ja lainetena on õpetanud Merkelit lähenema probleemidele metoodiliselt, tooma võrdlusi, töötama välja stsenaariume, kaaluma riske, ennustama reaktsioone ning isegi pärast otsuse vastuvõtmist laskma enne tegutsema hakkamist veidi settima, kirjutas ajakiri.

«Ta juhib vaikimisega,» on öelnud Spiegeli ajakirjanik Dirk Kurbjuweit, kellel ilmus 2009. aastal Merkeli biograafia. «See on tema suurim eelis, aga ka puudus. Ta ei ütle mitte midagi kohe. Ta ootab ja ootab ning vaatab, kuhupoole rong liikuma hakkab, ning hüppab siis rongile,» lisas ta.

Merkel elab Berliini kesklinna üürikorteris, mille välisukse kõrval kella juures asuvale pronkssildile on kirjutatud abikaasa nimi – Prof. Dr. Sauer (Merkeli perekonnanimi pärineb tema esimeselt abikaasalt, kellega ta oli abielus viis aastat – T. O.) ning selle kõrval seisab üksik politseinik.

«See naine on neurootiliselt töökas,» on öelnud tema kauaaegne võitluskaaslane. «Ta ei maga mitte kunagi üle viie tunni. Võin talle helistada kella ühe ajal öösel. Ta loeb bürokraatlikke pabereid, mitte kirjandust.»

Seotud lood
17.07.2015 20.07.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto