P, 1.10.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui ometi Nitrofert uuesti tööle hakkaks

Anneli Ammas
, reporter
Facebook
Comments
Sergei Trjassorukov (vasakult), Jevgeni Solovjov ja Ljubov Sitnikova on väetisetehase ette sõitnud iga tööpäeva homikul juba aastakümneid. Kuigi Nitrofertis seisab tootmine juba poolteist aastat, loodavad töötajad ometi, et see käivitatakse taas, nagu juhtus kord varem.
Sergei Trjassorukov (vasakult), Jevgeni Solovjov ja Ljubov Sitnikova on väetisetehase ette sõitnud iga tööpäeva homikul juba aastakümneid. Kuigi Nitrofertis seisab tootmine juba poolteist aastat, loodavad töötajad ometi, et see käivitatakse taas, nagu juhtus kord varem. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Sel aastal ei korraldatud Kohtla-Järvel esimest korda keemikute päeva, üht aasta tähtsündmust, mida kogu linn on alati oodanud. Keemikud, väetisetehase Nitrofert koondamisootel töötajad meenutavad, kui lõbus ja tore on keemikute päev olnud, kuidas seal korraldati võistlusi, inimesed tulid peredega.

«Meie kandis pole pärast Eesti iseseisvumist elu paremaks läinud,» ütleb Jevgeni Solovjov (41).

«Tööstus kiratseb. Kui olid kaevandused, suured ettevõtted, korraldati üritusi, võistlusi, oli huvitav elu, aga kui neid sulgema hakati, ei ole enam üritusi, teed jalutuskäigu poodidesse ja koju, õhtul on linn välja surnud, tegelikult ka päeval,» kirjeldab Sergei Trjassorukov (55).

Facebook
Comments
Tagasi üles