R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Visiit Krimmi põhjustas tüli

Jürgen Tamme
, välisuudiste toimetaja
Visiit Krimmi põhjustas tüli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Prantsusmaa parlamendisaadik Thierry Mariani ning riigiduuma spiiker Sergei Narõškin eile Moskvas.
Prantsusmaa parlamendisaadik Thierry Mariani ning riigiduuma spiiker Sergei Narõškin eile Moskvas. Foto: SCANPIX

«Prantsuse rahvasaadikud teevad ajaloolise visiidi taasliidetud Krimmi» kuulutas Kremli ingliskeelne propagandakanal RT. «Visiit Venemaale ja Krimmi avab uue lehe Vene-Euroopa dialoogis Krimmi küsimuses,» teatas Vene duumasaadik Leonid Slutski uudisteagentuuri Interfax vahendusel. «Vähemalt osa Prantsusmaa eliidist tahab taastada suhteid Vene Föderatsiooniga,» lisas uudisteagentuuri TASS teatel riigiduuma spiiker Sergei Narõškin.

Need on vaid mõned Venemaa-poolsed reaktsioonid Prantsuse rahvasaadikute visiidile Krimmi, mis oli Vene veebiportaalides eile esiuudis.

Kümneliikmeline delegatsioon, kuhu kuuluvad Prantsuse parlamendi mõlema koja liikmed ning mida juhib konservatiivsesse Vabariiklaste Parteisse kuuluv endine transpordiminister Thierry Mariani, saabus Krimmi kahepäevasele visiidile eile Moskvast.

Suurem osa Venemaa pealinnas toimunud vestlusest Vene rahvasaadikutega toimus Vene päevalehe Kommersant teatel kinniste uste taga. Muu hulgas kohtuti ka spiiker Narõškiniga, kes pärast ajakirjanikele kinnitas, et Prantsusmaa on Venemaa üks peamisi partnereid kogu maailmas.

«Ma olen kindel, et [Krimmi] inimesed räägivad teile ausalt, mida nad tundsid ja kuidas nad elasid kõigi nende 23 aasta jooksul 1991. aastast 2014. aastani, mil Krimmis oli küll erinevatel põhjustel rahu, kuid mis oli Ukraina poolt annekteeritud,» vahendas TASS Narõškini seisukohta. Spiikri sõnul tundsid Krimmi elanikud kogu selle aja vältel, et nad on võõral maal. «Nad tahtsid tagasi oma ajaloolisele kodumaale Venemaal,» lisas spiiker.

Lisaks rahvusassamblee välisasjade komisjoni kuuluvale Marianile on delegatsioonis veel seitse parlamendi alamkoja liiget ning ka kaks senaatorit. Kaheksa delegaati kuulub parempoolsesse Vabariiklaste Parteisse, mille liider on ekspresident Nicolas Sarkozy.

Prantsuse telekanalile iTélé kolmapäeval antud usutluses märkis Mariani, et delegatsiooni kuulub nii neid, kes soovivad olukorraga kohapeal tutvuda, kui ka neid, kes pooldavad selgelt suhete taastamist Venemaaga. Mariani eitas, nagu oleks tegu provokatsiooniga.

«Otsustasime minna Krimmi, sest see taasühendati Venemaaga enam kui aasta tagasi. On hea aeg vaatamaks, mis seal toimub ning kuidas inimesed seal asjasse suhtuvad,» selgitas Mariani Kommersandi vahendusel eilsel pressikonverentsil. Mariani tänas ka Slutskit visiidi organiseerimise eest ning lubas nähtust rääkida laupäeval Moskvas.

Mariani kritiseeris kohtumisel ka Venemaale kehtestatud sanktsioone, mis muu hulgas puudutavad nii Narõškinit kui Slutskit. «Sanktsioonid Venemaa vastu on täiesti ebaõiglased ja ebaproduktiivsed, kuna ajaloost pole teada riike, mis oleks muutnud oma seisukohti sanktsioonide tõttu,» selgitas Mariani Interfaxi vahendusel. Ka viitas Mariani sellele, et sanktsioonid avaldavad negatiivset mõju Prantsusmaa ettevõtetele.

Eile õhtul asus delegatsioon aga teele Krimmi suunas, kus plaanitakse külastada Jaltat, Sevastoopolit ja Simferoopolit. Lisaks nn tavalistele kohalikele soovitakse kohtuda end Krimmi peaministriks nimetava Sergei Aksjonoviga, end parlamendi spiikriks pidava Vladimir Konstantinoviga ning Kremli soosikuna nn kuberneriks tõstetud admiral Sergei Menjailoga. Kõigile kolmele on lääneriigid kehtestanud sanktsioonid.

Prantsuse välisministeerium mõistis oma maa rahvasaadikute visiidi hukka, nimetades seda kahetsusväärseks ja rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. Välisministeeriumi kinnitusel pole tegu ametliku, vaid eraviisilise külastusega. Prantsuse meedia teatel põhjustas visiit välisminister Laurent Fabiuse pahameele, kes nimetas seda päevalehe Le Figaro allikate vahendusel šokeerivaks.

Visiiti kritiseeris ka Kiiev. Ukraina välisministeerium nimetas seda vastutustundetuks ja hoolimatuks sammuks. Põhimõtteliselt võiks Ukraina võimud esitada prantslastele kriminaalsüüdistuse loata sisenemise eest Krimmi. Ukraina parlament kutsus Prantsusmaa liidreid üles visiiti hukka mõistma.

Narõškin nimetas rahvasaadikute otsust aga julgeks sammuks. Ka avaldasid Venemaa poliitikud lootust, et Prantsusmaa rahvasaadikute visiidist võtavad eeskuju teiste lääneriikide poliitikud. «Sündmus on oluline. Kuigi ma ei nimetaks seda läbimurdeks, on see kindlasti esimene samm läbimurde suunas,» kirjutas föderatsiooninõukogu välissuhete komisjoni esimees Konstantin Kossatšov oma suhtlusvõrgustiku Facebook kontol.

Tagasi üles