Almatõ võitleb suure Pekingi ja Borati müüdiga

Suusahüppaja Almatõs suvisel treeningul. Talvel ei tohiks seal lumepuudust siiski karta. FOTO: Scanpix/AP

Olümpiamängude korraldamine on vaikselt muutumas Aasia pärusmaaks – 2018. aasta taliolümpia toimub Pyeongchangis, 2020. aasta suvemängudeks pöörduvad kogu maailma pilgud Tokyo poole ning 2022. aasta talvemängude korraldusõiguse nimel võitlevad Peking ja Almatõ. Tõehetk saabub reedel Kuala Lumpuris, kui Hiina praegune ja Kasahstani endine pealinn viimast korda salajasel hääletusel vastamisi lähevad.

Tellijale Tellijale

Veel paari kuu eest oli üldsus pea kindel, et korraldusõiguse võidab endale Hiina. Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) liige ja Rahvusvahelise Suusaliidu president Gian-Franco Kasper võttis Pekingi favoriidistaatuse lühidalt kokku:  «Te küsite, miks nad on favoriidid? Sest see on Hiina.»

Juunis hakkasid aga tuuled pöörduma, kui Almatõ suutis Šveitsis peetud ettekandega paljud ROKi liikmed mõtlema panna. 1,6 miljoni elanikuga Kasahstani linn vastandub mitmes mõttes Pekingile, kuna seal rõhutakse just taliolümpiale omasele atmosfäärile. Oluliseks trumbiks on võistluste kompaktsus ja lume olemasolu. Kõik võistluspaigad jääksid Almatõs 35 km raadiusesse. Pekingi olümpiamängude puhul jääksid suusaalade võistluspaigad olümpiakülast 74 ja 180 km kaugusele. Kunstlume osatähtsus oleks Hiinas samuti tunduvalt suurem.

Peking ja Almatõ teeksid võidu korral omamoodi ajalugu. Pekingist saaks esimene linn, mis on korraldanud nii suve- kui ka taliolümpiat. Kasahstanist saaks aga esimene olümpiat korraldav riik, kus üle poole elanikkonnast on muslimid – nimelt järgib 70 protsenti sealsest elanikkonnast islami usku.

28.07.2015 30.07.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto