Sisukord
Päevakomm
Postimees
31.07.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne ​Aaviksoo sai rektorikoha Ligi: olen väga rahul Naissaar pakub nii maasikaid kui ka sõjaajalugu Eesti lühiuudised lk 3 Majanduse lühiuudised Naabrid tunnevad külavanemale katku pärast kaasa Teadlane seataudist: katku püsimine vaid metsas mõjus uinutavalt Katkuseast saab energiat Sealiha toidulaualt ei kao Majandus Baltika sai poole aastaga miljoni kahjumit Sealiha toidulaualt ei kao Välismaa Leid ei lahenda veel saladust Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: Sigade hukk ja inimeste nutt Postimees 1932. aastal: täna Saksa riigipäeva valimised Hanneli Rudi: lihtsalt masendav Päeva karikatuur Eerik-Niiles Kross: reetmine nr 8 Henrik Roonemaa: suur võidusõit – Ansip Clarksoni vastu Kultuur Intsikurmu ei ole Positivus Valgust otsiv Ekke Moor Sport Varrak jätkab Kalev/Cramos Spordi lühiuudised EMi ootuses: Hallik lubab pealt panna, Kangur tahab häid mälestusi Tänak: meid pidurdab vaid kogemuste puudus Üheksakesi poolfinaali püüdma Tarbija Naissaar pakub nii maasikaid kui ka sõjaajalugu Tartu Puukooli roosiaias vohab umbrohi Lasteaiamaja ümbertegemine läks loodetust kaks korda kallimaks Puhkpillimuusika avab kultuurihoone fotoaknad Reedest mürtsuvad Tartu kesklinnas pillid Geneetik: Angelmani lapsed vajavad lõputa tegevust Inglinäoga tüdruk ei leia sõnu ega und Tartu puukooli vanas roosiaias vohab umbrohi Tänavaremont kestab kavandatust aasta kauem Indrek Koseri positiivne Tammeka Inglinäoga tüdruk ei leia sõnu ega und Noor neiu patrullib Tartu tänavail Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hanneli Rudi: lihtsalt masendav

2 min lugemist
Hanneli Rudi FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Eestlased paistsid juba tsaariajal silma oma hea lugemisoskusega, aga tundub, et nüüd pole enam põhjust rõõmustada. Tähti tuntakse, sõnad loetakse kokku, aga lause mõttest ei saada sellegipoolest aru.

Moodsas maailmas nimetatakse sellist hädavajalikku oskust funktsionaalseks lugemiseks ja paistab, et just seda eestlastel viimasel ajal napib. Vähemalt jäi selline mulje, lugedes pärast artiklit «Eestis ei saada aru ahjukütte kahjulikkusest» saadetud kirju ja kommentaare.

Uuringu põhisisu oli, et Eestis ollakse mures autoliiklusest tuleneva õhusaaste pärast, kuid ei aduta, et ka ahiküte võib õhku saastada. Lõviosa kahesajast kommenteerijast sai sellest aga aru nii, et nüüd kohe keelatakse ahiküte ära. Nii ajakirjanikku kui ka uuringutegijaid süüdistati Eesti rahva väljasuretamises ja külma kätte jätmises.

Üks arvaja oli kuulnud, et Norras on ahiküte kohustuslik ja teatas pateetiliselt, et kui sellist kütteviisi hakatakse tõesti keelama, siis tuleks Eestil Euroopa Liidust välja astuda ja valida Norra tee, sest sellist liitu ei ole meile tarvis.

Norras on ahiküte tsiviilkaitse eesmärkidel tõesti kohustuslik, sest kui käreda külmaga peaks raskesti ligipääsetavas piirkonnas, ja selliseid kohti seal jagub, elekter pikemaks ajaks ära minema, tuleks riigil kulutada suuri ressursse inimeste evakueerimiseks. Aga peale selle kehtivad seal nii karmid nõuded õhu puhutusele, et kui need Eestisse üle tuua, jääks enamik siinseid ahje ilmselt kütmata.

1982. jahmatas Norra ühiskonda väikelinnas Elverumis tehtud uuring, kust selgus, et ahikütte tõttu on sealne õhk sama saastunud kui Oslo kõige tihedama liiklusega piirkonnas, kus autod sõidavad naelrehvidega ja kasutati pliibensiini. Pärast seda hakati Norras riiklikult välja töötama õhku vähem saastavaid ahje. Alates 1998. aastast kehtivad puuküttega majadele väga ranged nõuded ja lubatud on vaid n-ö puhta põlemise ahjud. Õhusaastatust on trollidemaal küll õnnestunud vähendada, kuid üle poole Norra õhus leiduvatest tahketest osakestest jõuab sinna endiselt puudega kütmisel.

Võiks ju arvata, et Eesti hajaasustuse puhul ei tohiks sellist probleemi olla, aga igaüks, kes on madalrõhkkonna ajal jalutanud mõnes ahiküttega majade piirkonnas, teab, et hõiskamiseks pole põhjust. Nii mõnigi kord tuleb korstnast sellist suitsu, et vägisi tekib tahtmine minna uurima, kust see presssõnnik pärit on, millega naabreid lämmatatakse. Pealegi on Eestis jätkuvalt masendavalt palju neid inimesi, kes usuvad siiralt, et kõik, mis tule alla võtab, sobib ka põletamiseks, ja nii aetakse pliidi alla kogu plast, mis tänapäeval majapidamisse tahes-tahtmata tekib. Kümmekond aastat tagasi näiteks selgus ühest õpilasteaduri uurimistööst, et väikelinnades on marjad prahipõletamise pärast nii saastunud, et nende suures koguses söömine ei ole tervislik. Kohustuslik prügiveoleping on küll plastipõletajate ridu harvendanud, aga välja surnud pole see komme senini.

Nii et ahikütte pärast pole küll põhjust euroliidust lahkuda. Aga võib-olla tasub valida Norra tee, kus peale saastavate ahjude keelamise õpetati teavituskampaaniatega inimesi ka ahje kütma nii, et õhk jääks puhtaks.

Seotud lood
30.07.2015 01.08.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto