/nginx/o/2016/07/21/5648101t1h2592.jpg){kind=small}
/nginx/o/2015/03/18/3882619t1h0914.jpg)
Loomadest on kahju seepärast ja nii kaua, kuni annad endale aru, et inimesed on sulle kallimad, kirjutab kolumnist Jelena Skulskaja.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jelena Skulskaja: inimesed ja loomad
Mu tuttavad puhkasid Thbilisis, kui linna tabas üleujutus. Tallinna tagasi jõudes rääkisid nad kõige rohkem loomaaiast, kus loomad hukka said või vabadusse murdsid ja inimesi tapsid. Mu tuttavatel pole vähimatki pistmist ilukirjandusega, aga nad võtsid instinktiivselt omaks kunstilised võtted: eksootika, erakordsus, ebatavaline vaatenurk sütitavad kuulajas alati kujutlusvõimepuhangu ja kindlustavad jutustajale edu.
