Sisukord
Päevakomm
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (1) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (24) Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (11) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (3) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (3) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (15) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (3) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (15) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (4) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nils Niitra: inimene looduse vastu

2 min lugemist
Nils Niitra FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Keskajal olid kodusead väikesed ja karvased tegelased. See-eest olid nad vastupidavad igasugustele haigustele. Millalgi üle-eelmisel sajandil hakkasid meie kandis eelkõige mõisnikud tegelema sigade ja teistegi koduloomade jõudlusnäitajate parandamise ehk teisisõnu aretusega.

Sead muutusid pirakaks ja roosaks. Neid hakati pidama suurtes karjades, mis muutis loomad ka haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Nagu kinnitas mulle maaülikooli epidemioloogia professor, kaasneb loomade jõudlusandmete paranemise ehk lihakehade suurenemise ja väiksema rasvasisaldusega paratamatult ka nõrgem immuunsüsteem. Vastupidavus tõbedele on paraku pöördvõrdelises seoses lihakeha suurusega.

Kõigepealt suruti suurtesse kombinaatidesse kodulinnud ja sead. Kuna nende söötmiseks ei piisa karjamaast, on mugavam toit kokku segada ja ette toimetada. Kõige viimasena on meil topitud suletud territooriumidele ehk niinimetatud vabapidamislautadesse lehmad. Keegi ei küsi, kas lehmal on terve elu suletud katuse all tore elada, sest lehm ei oska rääkida. Kindlasti muutuvad nemadki mõne põlvkonna jooksul uutele haigustele vastuvõtlikumaks, sest kontakt väliskeskkonnaga on piiratud või lausa olematu.

Kellel on olnud haruldane au näha mullas tuhnivat kodusiga, see peab suurtootjate jutte sigade heaolust õigusega naeruväärseks. Farmisigade säästmiseks haigustest muutuvad sigalad järjest steriliseeritumaks, ent elu on näidanud, et seegi ei päästa aina agressiivsemaks ja nutikamaks muutuvate taudide eest.

Kõige hullemad taudid tapavad küll lõviosa populatsioonist, ent alati jääb teatud osa täiesti puutumata. See tõde kehtib nii taime- kui loomariigis. Ka keskaegsed muhkkatkupuhangud jätsid osa inimestest puutumata. Säilinud osa populatsioonist kujundab põlvkondade jooksul immuunsuse haiguste suhtes ja sestap kadus Euroopast ka inimesi puudutanud katk.

Praegu tapetakse Aafrika seakatku lautades valimatult kõik sead. Selle asemel võiks vaadata, millised sead elavad katkupuhangu üle. Teadlased võiks koguda need isendid eraldi katsefarmidesse ja püüda arendada põlvkondade jooksul välja katkukindel siga. Heakene küll, isegi kui siga on eelmise aretustöö tulemusena sündinud hiiglastest pisut väiksem, ei gaasitata teda surnuks ega põletata seejärel ära. Aga tööstusliku seatootmise loogikaga sellised eksperimendid ei sobi. Selle asemel tehakse meil lõpp kodusele seapidamisele ja nõutakse kõigi metssigade likvideerimist, et välistada looduslik valik nendegi hulgas.

Avalikkusele on Aafrika seakatku tagajärjel toimuvad masstapmised tülgastavad. Ükskõik mis nurga alt toimuvale läheneda, oleme lõppkokkuvõttes süüdi ikkagi meie – inimesed. Inimesed transpordivad tõbesid eri riikide vahel liikudes. Inimesed tassivad haigusi metsast farmi. Lõppkokkuvõttes lõid inimesed monstrumi, mida nimetatakse seakombinaadiks. Inimesed tahtsid rohkem liha, aga unustasid loomade vastupidavuse haigustele.

Kas keegi ikka mäletab veel, et siga on üks kõige targemaid koduloomi?

Seotud lood
    21.02.2020 22.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto